Aqtóbe oblysynda jyl sońyna deıin 6 mln tonna munaı óndiriledi

Foto: None
AQTÓBE. QazAqparat - Aqtóbede QR Parlamenti Senatynyń agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný jáne aýyldyq  aýmaqtardy damytý komıtetiniń kóshpeli otyrysy ótti, dep habarlaıdy QazAqparat oblys ákimdigine silteme jasap.

Onyń jumysyna QR Parlamenti Senatynyń depýtattary, Energetıka mınıstrliginiń, Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń  ókilderi, Aqtóbe oblysy ákimdiginiń basshylyǵy, oblystyq basqarmalar men departamentterdiń, damý ınstıtýttary men úkimettik emes uıymdardyń basshylary qatysty.

Otyrys barysynda «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» kodekstiń normalary, sondaı-aq «QR keıbir zańnamalyq aktilerine jer qoınaýyn paıdalaný máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańynyń oryndalý barysy talqylandy.

«Bizdiń oblystaǵy jer qoınaýyn paıdalanýshylar atalmysh Kodekstiń jańa erejelerin oń qabyldap, belsendi túrde paıdalanýda. Búginde bizdiń basty mindetimiz - jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń barlyq kelisimsharttyq mindetterin oryndaýyn qamtamasyz etý. Osy másele boıynsha Energetıka, Investıtsııalar jáne damý mınıstrlikterimen birge jumys júrgizip jatyrmyz. Nátıjesinde 2016 jyly - bes, 2017 jyly tórt jer qoınaýyn paıdalanýshymen kelisimshart buzyldy», - dedi oblys ákimi Berdibek Saparbaev.

Jer qoınaýyn paıdalaný salasynda Aqtóbe oblysy úshin, sondaı-aq geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizý jáne jańa tehnologııalardy qoldaný da basymdyq bolyp tabylady.

«Osy jyly óndiristerdi jańǵyrtý munaı men gaz óńdeý deńgeıiniń túsip ketýin toqtatýǵa múmkindik berdi. Boljam boıynsha, oblys jyl sońyna deıin 6 mln tonna munaı jáne 7 mlrd tekshe metr gaz óndiretin bolady. Qazirgi tańda oblys boıynsha  121 jer qoınaýyn paıdalanýshy jumys jasaıdy. Biz olardyń eńbekteriniń tıimdiligin arttyrý úshin barlyq tıisti sharalardy qabyldap jatyrmyz», - dep atap ótti oblys ákimi.

Ol eńbek ónimdiligin arttyrý jumystary ekonomıkanyń barlyq salalarynda, sonyń ishinde aýyl sharýashylyǵy ónerkásibi kesheninde júrgizilip jatqandyǵyn atap ótti.

«Basty maqsat - Memleket basshysynyń ekonomıka ósiminiń qarqynyn báseńdetpeý týraly tapsyrmasynyń oryndalýyn qamtamasyz etý. Segiz aıdyń qorytyndysy boıynsha ol 5% qurady. Áleýmettik ekonomıkany damytýdyń barlyq negizgi kórsetkishteri ótken jylǵylardan joǵary. Boljam boıynsha, osy qarqyn jyl sońyna deıin saqtalady. Sonyń ishinde, segiz aıda aýyl sharýashylyǵynyń ónimdiligi 4,5 paıyzdy qurady. Birinshi kezekte, jer resýrstaryn barynsha paıdalanýǵa tyrysamyz. Jyl saıyn 300-350 gektar paıdalanylmaǵan jerlerdi memleket menshigine qaıtaramyz. Sondaı-aq, jyl saıyn egistik jerlerdiń ósimin 10-15 paıyz qamtamasyz etip otyrmyz», -dedi óńir basshysy.

Otyrys kezinde  jer qoınaýyn paıdalanýdy ońtaılatýǵa jáne eldiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan sharalar talqylandy. QR Parlamenti Senatynyń agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný jáne aýyldyq  aýmaqtardy damytý komıtetiniń múshesi Muhtar Jumaǵazıev, QR energetıka vıtse-mınıstri Mahambet Dosmuhambetov, QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń  jer qoınaýyn paıdalaný departamentiniń dırektory Rýslan Báımishev baıandamalaryn oqydy.

 

Seıchas chıtaıýt