Aqtóbe oblystyq mýzeıiniń eski ǵımaratynda jádigerler qaraýsyz qaldy
Aqtóbe oblystyq tarıhı ólkentaný mýzeıiniń jádigeri 1929 jyly ótken ólke tarıhy kórmesinen bastap jınaldy. Alǵashqy jyldary shaǵyn úıde ornalassa, 1967 jyldyń 6 maýsymynda oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń ashylý saltanaty ótip, oǵan Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev qatysqan.
Bul ǵımarattyń ǵasyrlyq tarıhy bar. Qonaqúıden mýzeıge aınalǵan nysan 2015 jylǵa deıin halyqqa qyzmet kórsetti. Al 2015 jyly avarııalyq dep tanylyp, tek qyzmetkerleri kúndelikti jumysyn jalǵastyrdy. 2018 jyly qaladaǵy Batys-2 aýdanynda zamanaýı nysan qoldanysqa berilip, eskisi ıesiz qaldy. Munda esigine qulyp salynǵanymen, kez kelgen turǵyn ońaı buzyp kire alady. Іshinde Aqtóbe oblysynyń ǵana emes, elimizdiń belgili azamattarynyń portreti de jatyr. Sonymen birge shańyraq, besik, shaı ústeli de bar. Tot basqan qarýdy da osy jerden tabýǵa bolady.
«Biz negizgi eksponattardy kóshirip aldyq. Al ózgesi esepten shyǵarylǵan. Qalǵan aýa baptaǵysh, vetrınalar arnaıy mekemeniń kómegimen joıylady. Ózge zattar týraly aıtsam, mýzeı qoryna kirmegen. Ol da qoqysqa laqtyrylmaıdy, tek joıylýy tıis. Aldymen konkýrs jarııalap, jeńimpaz anyqtalýy kerek. Negizi eki jyl boıy ǵımarat mýzeıge tıesili boldy. Ol kezde eshkim esigin ashpady. Bos turǵan soń kúzet qyzmeti bolmady, degenmen múlikti búldirgen adamdy kórmedim. Al kitaphana balansyna ótken soń qaıta-qaıta ishine kirip, beınematerıal taratyp júr», - dedi Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dırektory Meıram Dúısenǵalı.
Aqtóbe qalasy ákimdiginiń qaýlysymen Altynsarın kóshesindegi ólketaný murajaıynyń ǵımaraty bıyl aqpan aıynda qalalyq ortalyqtandyrylǵan kitaphana júıesiniń balansyna berildi. Qazirgi kezde jobalyq-smetalyq qujat daıyndalyp, saraptamaǵa jiberildi.
«Saraptama qorytyndysy shyqqan soń bul ǵımaratqa kúrdeli jóndeý jumysy júrgizilip, qalalyq ortalyqtandyrylǵan kitaphana júıesine beriledi. Kovorkıng te bolady. Eksponattardyń barlyǵy oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıyna tıesili. Olar alyp ketti. Beısenbi, senbi kúnderi jan-jaǵyndaǵy qoqysty jınaımyz, ishinde emes. Kúnde ashyq turǵan joq. Biz qulyp satyp qoıdyq», - Aqtóbe qalalyq mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń basshysy Ásel Bólekova.