Aqtóbe qalasynda tórelerdiń zıraty tabyldy

AQTÓBE. QazAqparat – Tarıhshylar Ábilǵazy sultannyń nemeresi Ahmetqalı sultannyń qulpytasyn tapty. Zıratta tóreler jerlengen. Bul Aqtóbe qalasynyń tarıhyn ózgertip, orystar qonystanǵa deıingi kezeńniń aqtańdaqtaryn toltyrýǵa sep bolady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aqtóbe oblysynda bıyl ǵun-sarmat dáýirine basymdyq berilgen. Alaıda, qalada tarıhı jańalyq tirkeldi. Aqtóbede tórelerdiń zıraty tabylyp otyr.

2022 jyldyń kúzinde úlken dóńgelek ústel ótti. Jergilikti ákimdik qala tarıhy týraly biletinin, alaıda 1869 jyldary ómir súrgen adamdar týraly málimet az ekenin alǵa tartty. Taqyryp óte qyzyqty. Qazaq túrkologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýty osy jumysqa kiristi. Bul - kolonıalızm kezeńiniń aldyndaǵy tarıh. Osy kóktemde arheologııalyq lıtsenzııa alyp, ǵalym Murat Kalmenovty shaqyrdym. Maýsym aıynda arheologııalyq taldaý jasalyp, orystar qonystanǵanǵa deıin bolǵan úsh aýyl tabyldy. Bári qalanyń aýmaǵynda. Qasynda zıraty bar. Aýyl izderi jaqsy saqtalǵan, jaqsy kórinedi. Qarjy tabylsa, kelesi jyly qazba jumystary júrgizilýi múmkin

, - dedi Qazaq túrkitaný jáne mońǵoltaný ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Talǵat Jumaǵanbetov.

Bul zırattarǵa alǵashqy zertteý jumystary da júrgizilgen. Tarıhshylar tóreler jerlengen jerdi qulpytastan anyqtady.

Eń qundy dúnıe musylman zıratynan tabyldy. Qulpytastardy fotoǵa túsirdik. Jazýy oqyldy. Ol - aýdarma emes. Qazaq tilinde jazylǵan, tek arab qaripteri qoldanylǵan. Bul jerdegi qulpytastar tórelerge tıesili. Jalpy, zırat HVІІ-HVІІІ ǵasyrlarǵa jatady. Qulpytastar HVІІІ ǵasyrlarda paıda bola bastaǵan. Biz tórt qulpytastaǵy jazýdy oqydyq. Olar HІH ǵasyrǵa jatady. Eń qyzyǵy - Ahmetqalı sultannyń qulpytasy. Ahmetqalı sultan - Ábilǵazy sultannyń nemeresi. Ábilǵazy sultan - Kishi júzdiń sońǵy hany Arynǵazynyń ákesi. Ahmetqalı - Arynǵazynyń inisiniń uly. Ábilǵazy Hıýa ámirliginde han bolǵan. HІH ǵasyrdyń basynda Ábilǵazy úshinshi týraly aıtylady. HH ǵasyrda hıýalyqtar ony qýyp jiberip, sodan keıin qazaq-hıýa soǵysy bolǵan 1820-1821 jyldary. Soǵys týraly saıahatshy Egor Meıendorf jazady. Onda qazaqtar birinshi hıýalyqtardy jeńgenin, shekarada hıýalyqtar kúsh jınap, qazaqtarǵa qarsy shabýyl jasap, jeńiske jetkenin aıtqan. Qazaqtar Elektiń boıyna kóship ketken. Osy jerde Ábilǵazy sultannyń qalashyǵy bolǵan. Bul qalashyq týraly tarıhshylar, ólketanýshylar biledi. Jaqyn mańda salynǵan lager jerinde 50-60 jyldarǵa deıin qaldyqtary bolǵan. Bekinister, saman úılerdi aıtýǵa bolady. Taǵy da zerttese, tabylyp qalar dep úmittenemiz. Ahmetqalı sultannyń jerlengen ýaqyty 1861 jyl dep jazylǵan. Taǵy bireýi 1848 jylǵy. Qolymyzdaǵy aıǵaq - qulpytastaǵy jazý. Ol dálel. Al orystar kelgen soń bárin ysyryp tastap, bekinis salǵan. Tarıhty 1869 jyldan bastaǵan. Bul - qate. Qulpytastardy qarap, qala zıraty HVIII ǵasyrda bolǵan dep aıtýǵa bolady

, - dedi Talǵat Jumaǵanbetov.