Aqtaýdyń irgesinde kartaǵa kirmegen aty joq aýyl bar
— Aqtaý qalalyq ákimdigi bizge durys jaýap bermeıdi. Sosyn jer qatynastary mekemesine bardyq. Olar baryp kóremiz, sodan keıin ákimdikte aqyldasamyz, qujattardy kóteremiz dep shyǵaryp saldy. Mine, osylaı ýaqyt sozyp keledi, — deıdi aýyl turǵyny Kamıla Hashımova.
Aty joq eldi mekende 12 otbasy turady. Balalar Aqtaý qalasyndaǵy mektepke baryp oqıdy. Aýylǵa qoǵamdyq kólik qatynamaıdy. Jedel járdem de kelmeıdi.
— Meniń densaýlyǵym nashar, kózim kórmeıdi. Bir aptadan beri aýyryp jatyrmyn. Dárigerge bara almaı otyrmyn. Avtobýs ta qatynamaıdy, — deıdi aýyl turǵyny Elmıra Rasýlova.
Turǵyndar elektr energııasy úshin zańdy tulǵanyń tarıfimen qyrýar qarajat tóleýge májbúr. Al, gaz qubyryn qujattyń joqtyǵynan júrgize almaı otyr.
Aqtaý qalalyq jer qatynastary bólimi bergen málimetke súıensek, atalǵan jer Aqtaý qalasynyń aýmaǵyna jatady ári óndiristik aımaq sanalady.
Buryn bul jerde áskerı qurylys jasaǵynyń jumysshylaryna arnalǵan turǵyn úıler turǵyzylǵan. Keıin turǵyndar úılerin jekeshelendirip, al keıbiri muny jasamaǵan.
— Turǵyndar elektr qýatynyń aqysyn zańdy tulǵa retinde tólep otyrǵanynyń sebebi — olardyń eseptegishi «Aqtaý Sút» JShS aýmaǵynda ornalasqan. Olar elektr energııasyna jeke tulǵa retinde tóleýi úshin úılerdi zańdastyrýy qajet. Bul máseleni sheshý joldaryn qala ákimdigindegi jaýapty bólimder kommýnaldyq kásiporyndarmen birlesip qarastyryp jatyr, — delingen habarlamada.
Buǵan deıin Mańǵystaýda jańadan boı kóteretin Kendirli kýrorttyq qalasynyń bas jospary ázirlengenin jazǵan bolatynbyz.