Aqsý qalasyna jańa ákim keldi
Jıynda óńir basshysy Nurlan Dúısenbınovtyń Aqsý qalasynyń ákimi qyzmetinen óz erkimen bosatylǵanyn habarlady. Asaıyn Baıhanov oǵan qalanyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna qosqan úlesi úshin alǵysyn bildirdi.
«Nurlan Shaıhslámuly Aqsýdy 2022 jyldyń naýryz aıynan bastap basqardy. Osy ýaqyt ishinde 6 aýyldyq okrýgte 524 páterli 5 úı salyndy, 40-tan astam kóshe jaryqtandyryldy, sý qubyrlary jańǵyrtyldy. Jaǵajaı aýmaǵy abattandyryldy, Aqsý qalalyq aýrýhanasyn aýdanaralyq ortalyq aýrýhanaǵa aınaldyrý jumystary bastaldy, „Aqsýmoll“ saýda ortalyǵy ashyldy», — dedi Pavlodar oblysynyi ákimi.
Oblys ákiminiń ókimimen, QR Prezıdenti Ákimshiliginiń jáne Aqsý qalalyq máslıhatynyń kelisimimen Aqsý qalasynyń ákimi laýazymyna Bolatbek Sháripov taǵaıyndaldy.
Óńir basshysy jańa ákimdi tanystyryp, jumysyna tabys tiledi.
Bolatbek Sháripov 1973 jyly Ertis aýdanynyń Zarechnoe aýylynda dúnıege kelgen. Bilimi joǵary. Eńbek jolyn 1992 jyly bastaǵan. Memlekettik qyzmette 2008 jyldan bastap jumys isteıdi.
Ertis aýdanynda ol basqarma basshysynan aýdan ákimine deıingi eńbek jolynan ótti. «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan.
Asaıyn Baıhanov Aqsýdyń oblys ekonomıkasyn damytýda mańyzdy mánge ıe ekenin atap ótti. Qalaǵa óńirdiń ónerkásip kóleminiń shamamen 25% tıesili. Birinshi kezekte barlyq ınfraqurylymdyq jáne áleýmettik jobalardy, sondaı-aq, túıindi máselelerdi taldaýdy tapsyrdy.
«Jaqynda Lenın kóshesindegi magıstraldyq jylýmen jabdyqtaý jelilerinde aqaý oryn aldy. Jylý men ystyq sýsyz 20-dan astam kópqabatty turǵyn úı jáne 50 jeke úı qaldy. Mundaı jaǵdaılardy boldyrmaý úshin aldyn-ala sharalar qabyldańyz. Sondaı-aq, jańa qazandyqty iske qosý týraly máseleni sońyna deıin aıaqtaý qajet. Ózderińiz biletindeı Aqsý qalasynda aıaqtalmaǵan qurylys nysandary bar: Alǵabas, Jolqudyq, Pogranıchnık, Eńbek aýyldaryndaǵy dene shynyqtyrý-saýyqtyrý keshenderi, Aqsý qalasyndaǵy muz arenasy. Osy máselelermen aınalysyp, barlyq nysandardy paıdalanýǵa berý kerek», — dep tapsyrdy Asaıyn Baıhanov.
Sondaı-aq, qalanyń jańa ákimine 6-7% turaqty ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý, Aqsý ınvestıtsııalyq aımaǵyn, ınfraqurylym men agroónerkásiptik keshendi damytý, turǵyndardyń ózekti máselelerine ýaqtyly den qoıý tapsyryldy.