400 mln teńge urlady dep aıyptalǵan Almaty áýejaıynyń eks-prezıdentine sot úkimi shyqty

<p>Almaty qalasy Túrksib aýdandyq soty bótenniń múlkin asa iri mólsherde zańsyz ıemdendi jáne urlady dep aıyptalǵan Almaty halyqaralyq áýejaıynyń eks-prezıdenti B.-ǵa jáne avıatsııalyq janar-jaǵarmaı qyzmetiniń basshysy T.-ǵa qatysty qylmystyq isti qarady, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform.</a></p>

Sotpen belgili bolǵandaı, B. 2016 jyldan bastap áýe kemelerine janar-jaǵarmaı quıý úshin «TA» JShS arqyly avıa tasymaldaýshylardan alynǵan qarajatty urlaý shemasyn ázirlep, júzege asyrǵan.

"Qylmystyq josparyn júzege asyrýǵa ol óziniń alys týysy - áýejaıdaǵy avıatsııalyq janar-jaǵarmaı qyzmetiniń basshysyn T.-ny tartqan. Osylaısha, B. T.-ǵa «Ýkraına» halyqaralyq avıakompanııasynyń ushaqtaryna janarmaı quıý kezinde otyn shyǵyny týraly eki túrli tapysyrys jasaýdy tapsyrǵan. Toltyrylǵan janarmaıdyń naqty kólemin kórsetetin bir tapsyrys ushaq ekıpajyna berilgen. Oǵan sáıkes, áýe kompanııasy «TA» JShS-ne tólem jasaǵan. Ekinshi tapsyrysta áýejaı qyzmetkerleri quıylǵan janarmaı kólemin az qylyp kórsetken. Ortasha alǵanda ár toltyrý kólemi 5 tonnaǵa kem baǵalanǵan.

Osylaısha, áýe kompanııasy quıylǵan avıakerosınniń naqty kólemi úshin «TA» JShS-ne aqsha aýdarsa, JShS óz kezeginde tómendetilgen kólem úshin áýejaıǵa tólem jasaǵan", - dep jazdy Almatty sottarynyń resmı paraqshasy.

B. jáne T. janarmaı kóleminde az aıyrmashylyq kórsetý úshin, ushý-qoný jolaqtary men áýe kemeleriniń turaǵyn tazartýǵa shyqqan jel mashınalarynyń reaktıvti qozǵaltqyshtaryna jumsaldy dep jalǵan esep shyǵarǵan.

Áýe janarmaıy kóleminiń aıyrmashylyǵyna baılanysty JShS shotynda qalǵan aqsha qarajaty alynyp, atalǵan zańsyz áreketke qatysy joq onyń keńesshisi jáne júrgizýshisi arqyly B.-ǵa aýdarylǵan.

Sot-ekonomıkalyq saraptamasynyń qorytyndysyna sáıkes, 2016 jyldyń basynan 2018 jyldyń maýsymyna deıingi kezeńde qylmystyq áreketterden kelgen shyǵyn 1 mıllıon 250 myń AQSh dollaryn (411,6 mıllıon teńge) qurady.

B. jáne T. 913 165 AQSh dollary somasyndaǵy qarajatty óz qalaýy boıynsha tikeleı ıemdengen.

Aıyptalýshylar kinálaryn moıyndamady.

Sot úkimimen B. jáne T. kináli dep tanylyp árqaısysyna 8 jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy jáne 10 jyl merzimge materıaldyq jaýapkershilikke baılanysty laýazymdardy atqarý jáne kommertsııalyq uıymdarda basshylyq laýazymdardy atqarý quqyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy.

Sondaı-aq sot azamattyq talapty qanaǵattandyryp, B. men T.-dan 913 165 AQSh dollary nemese 417 891 698 teńge materıaldyq shyǵyndy birlesip óndirdi.

Úkim zańdy kúshine engen joq.