AQSh-ta Shnobel syılyǵynyń laýreattary marapattaldy
Italııalyq ǵalymdar Alessandro Plýchıno men Andrea Rapısarda bıyl Shnobel syılyǵyn ekinshi márte alyp otyr. Olar Alessıo E. Bıondomen birge «Talant sáttilikke qarsy: jetistikter men sátsizdikterdegi kezdeısoqtyq róli» zertteýi úshin marapattaldy. Ǵalymdar «eń talanttylar emes, eń joly bolǵyshtardyń jetistikke jıirek jetýiniń syryn» matematıkalyq ádispen dáleldegen. Plýchıno men Rapısarda osydan 12 jyl buryn da marapatqa ıe bolǵan. Ol kezde qos ǵalym «adamdardy qyzmet jolynda kezdeısoq kóteretin mekemeler meılinshe tıimdi bolýy múmkin» ekendigin zerttegen.
Tehnıkalyq qaýipsizdik jónindegi Shnobel syılyǵy «apattyq testileýge arnalǵan buǵy manekenin jasap shyqqan» shvetsııalyq zertteýshilerge buıyrdy. Bul skandınavııalyq elde buǵylar popýlıatsııasy kóp bolǵandyqtan, avtokólikterdiń olarǵa soǵylýy ózekti máselege aınalǵan.
Fızıka salasyndaǵy laýreattar – Qytaı, Ulybrıtanııa, Túrkııa men AQSh ǵalymdarynyń eki toby da faýnany zerttegen. Olar «úırekterdiń qalaısha sap túzep júzetinin» túsinýge tyrysqan.
Al, qoldanbaly kardıologııa boıynsha syılyq túrli elderden jınalǵan ǵalymdar tobyna berildi. Olar «ǵashyqtar alǵash kezdeskende nelikten júrekteri birdeı soǵyp, bir-birine qumartatynyna dálel izdep, anyqtaǵan».
Ádebıet salasyndaǵy syılyq «Zań tilin óńdeýdi qıyndatatyn nashar hat, mamandandyrylmaǵan tujyrymdar» eńbegine berildi.
«Saryshaıannyń quıryǵynan aıyrylýy jáne sodan keıin bolatyn ish qatýy onyń qımyl-qozǵalysyna qanshalyqty áser etetinin» zerttegen Brazılııa men Kolýmbııa bıologtary da marapattaldy.
Jeńimpazdarǵa bilimderin saqtaýǵa arnalǵan konteıner nyshany – qaǵaz tsılındrler jáne bir kýpıýramen 10 trln zımbavııa dollary tabystaldy.
AIR ázil jýrnalynyń redaktsııasy (Annals of Improbable Research) Shnobel syılyǵy nemese Ig Nobel Prize-di 1991 jyldan beri tabystap keledi.