«AQSh ıslam álemimen aradaǵy baılanysyn Qazaqstan arqyly tereńdetpek» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Halyqqa qamqorlyqtyń shynaıy kórinisi», - degen taqyryppen maqala jarııalandy. Onda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Almatyǵa sapary barysynda jańadan paıdalanýǵa berilgen qalalyq jedel járdem kórsetý aýrýhanasynda bolǵandyǵy aıtylady. Memleket basshysy atalmysh nysannyń jumysymen tanysa kele: «Memleket tarapynan densaýlyq saqtaý salasyna árdaıym kóńil bólinip keledi. Búginde dári-dármektiń 80 paıyzy syrttan ákelinedi. Biz aldaǵy ýaqytta sonyń bárin ózimizde daıyndaıtyn bolamyz. Al sizderdiń taraptaryńyzdan halyqty jaqsy medıtsınalyq qyzmetpen qamtamasyz etý kútiledi. Sonymen birge, medıtsınalyq joǵary oqý oryndary da jaqsy mamandar daıarlaýy qajet. Ashylǵan jańa ǵımarat sońǵy úlgidegi zamanaýı tehnıkalarmen jabdyqtalǵan. Osyǵan sáıkes halyqtyń densaýlyǵyn jaqsartýǵa úlken paıdasy tıedi degen oıdamyn», - degen.
Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda taqyryby «Tarazdaǵy qymbatshylyq nemese jármeńke janǵa sep bola ma?» dep atalatyn maqala basty. «Tarazdaǵy azyq-túlik baǵasy elimizdiń Astana, Almaty sııaqty qalalaryndaǵy bazar baǵalarymen emin-erkin taıtalasyp tur. Al oblys turǵyndarynyń aılyq jalaqysy respýblıka boıynsha eń tómengi deńgeıden kóterilmegen. Mysaly, Jambyl oblysynda ortasha aılyqtyń kólemi 52, 1 myń teńge bolsa, bul elimizdegi ortasha jalaqy deńgeıinen 32,7 paıyz tómen degen sóz. Sondyqtan «Taraz bazarlary men dúkenderindegi baǵaǵa baılanysty aýajaıylýshylyqty kim retteıdi? Zeınetkerler men kóp balaly otbasylar, bıýdjettik mekeme qyzmetkerleri qymbatshylyqqa baılanysty abyrjyp jatqanda Taraz qalasynyń ákimi B. Orynbekov nege jaıbaraqat otyr? Áleýmettik máni zor azyq-túlik baǵasyn tym kóterip jibergen alypsatarlar men saýda dúkenderi basshylaryn tártipke shaqyratyn mekemeler nege qaýqarsyz?», - delingen maqalada.
***
«AQSh ıslam álemimen aradaǵy baılanysyn Qazaqstan arqyly tereńdetpek». «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen maqala jaryq kórdi. Onda QR Memlekettik hatshysy-Syrtqy ister mınıstri Qanat Saýdabaev pen AQSh Prezıdenti Barak Obamanyń Islam konferentsııasy uıymy janyndaǵy arnaıy ýákili Rashıd Hýseınniń kezdesýinde kóterilgen máseleler baıandalǵan. «Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyǵyn sátti atqarǵan Qazaqstannyń Islam konferentsııasy uıymyna jetekshilik etýinen álemdik qaýymdastyq úlken úmit kútetin syńaıly. Eýropa elderiniń basyn biriktirgen irgeli uıymnyń nazaryn Azııa elderindegi ózekti máselege aýdara alǵan Qazaq eli - din ókilderiniń quqyn qorǵaýdyń da ozyq úlgisin kórsete bilgen el. Bul - Qazaqstan men Amerıka qurama shtattarynyń múddelerine tolyq saı keledi», - dep atap kórsetken qabyldaýdan keıin R. Hýseın.
«Kópshilik kórnekti tulǵanyń ǵana sońynan eredi». QR Prezıdentiniń saıası máseleler jónindegi keńesshisi Ermuhamet Ertisbaevtan alynǵan suhbat «Aıqynnyń» búgingi sanynda osyndaı taqyryppen basyldy. «Qazaqstan-2020» demokratııalyq kúshter koalıtsııasyna toptasqan partııalar dúbirli dodada Nursultan Nazarbaevty qoldaıtyndyqtaryn jarııalap qoıdy. Al qalǵan 2-3 partııa «Caılaýǵa kimdi usynsaq eken?» degen saýalǵa bas qatyryp júr. Olar eshqandaı múmkindikteriniń joq ekenin túsinýleri tıis. Qalaı bolǵanda da oppozıtsııa buǵan deıingi 5 jylda jasaı almaǵan isin sońǵy 2 aıda júzege asyra almaıdy. Muny oppozıtsııanyń ózi de jaqsy biledi. Sondyqtan olar úshin basty mindet - 2-shi oryn úshin kúresý jáne soǵan taban tireý. Búginde eshkimge esimi belgisiz, aty-jóni beımálim úmitkerler tóbe kórsetýde. Olar eshqandaı nátıjege jete almaıdy. Batys Eýropa, Soltústik Amerıka elderiniń tájirıbesi osyǵan dálel bola alady. Eń kóp degende 3 kandıdat tirkelýi múmkin. Men muny aspannan alyp otyrǵan joqpyn, bul - demokratııasy damyǵan Batys elderiniń tájirıbesi. Óz basym aldaǵy saılaýda Memleket basshysynyń 90 paıyzdan asa daýys jınaıtynyna senimdimin. Buǵan bastamashyl toptyń usynysyn qoldaǵan 5 mıllıon adam kepil», - dep atap kórsetken suhbatynda E. Ertisbaev.
***
«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Shyǵys óńiri elektrge de, elektrshige de zárý» atty maqala basyldy. Maqalaǵa Shyǵys Qazaqstan óńirinde oryn alyp otyrǵan myna bir másele túrtki bolǵan. Semeı men Kýrchatov qalalaryn jylýymen qamtamasyz etý máseleleri áli de úlken problema kúıinde qalyp otyr. Semeıdegi «Teplokomýnenergo» KMK sońǵy úsh jyl boıy qyzmet kórsetý tarıfin jyl saıyn kóterip keledi. Osy úsh jyl ishinde kásiporynǵa bıýdjetten 1 mıllıard teńgeden astam qarjy bólindi. Soǵan qaramastan tutynýshylarǵa sapasyz qyzmet kórsetip, jylýdy tolyq kólemde bere almaı otyr.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, eńbek mıgranttary elimizde eńbek saýdasyn jasap, qurylysqa da belsene aralasyp, tipti qylmysyn da jasap, emin-erkin taırańdaýda. Ázirge shekaradan tańerteń enip, túste qylmys jasap, keshke taıyp turatyn kelimsekterge de tosqaýyl qoıa almaı otyrmyz. Mamandardyń sózine sensek, elimizde jasalatyn qylmystyń eleýli bóligi mıgranttardyń úlesinde eken. Búginde mamandar «Uıymdasqan qylmystyń transulttyq sıpatta shyǵyp ketý qaýpi bar. Ásirese Reseı men Grýzııa eńbek mıgranttaryna qatysty óz zańdaryn kúsheıtip, alǵan soń, búkil TMD-nyń buzaqylary qazaq jerinde taırańdap júr», - dep dabyl qaǵyp otyr. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Bazar baǵasyn kelimsek bılep tur» atty maqaladan bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Vernýt zemlıý hozıaıný» atty maqala jarııalandy. Maqalaǵa keshe, Parlament Májilisinde ótken Úkimet saǵatynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymynyń habarlaýynsha, Qazaqstan jer kólemi jaǵynan óte úlken memleket. Alaıda ondaǵy aýyl sharýshalyǵyna baǵyttalǵan jerlerdi alyp qaraıtyn bolsaq, 93,4 mıllıon gektar jerdiń 23,4 mıllıony ǵana egistik jer eken. Bul - bizge qolda bar resýrstardy keńinen paıdalaný qajet degendi bildirse kerek. Bul elimizdiń et eksporttaıtyn iri memleketterdiń qataryna kirýge umtylyp otyrǵan tusynda erekshe mańyzdy bolyp otyr.