AQSh Azııanyń qaı eline raketa ornalastyrýy múmkin – álem sarapshylarynyń pikiri
«Azııaǵa orta jáne shaǵyn qashyqtyqtaǵy raketalardy ornalastyrý – keleshekte talqylanatyn másele. Qytaımen teketireste óz odaqtastaryn qoldaý úshin AQSh-tyń Azııaǵa raketa ornalastyrǵysy keletini jaıly aıtylyp jatyr. Alaıda birinshiden, men eshqandaı teketiresti kórip turǵan joqpyn. Ekinshiden, dál qazirgi kúni jerústi raketalaryn amerıkalyqtar qaı memleketke qoıǵysy keletini túsiniksizdeý. Óıtkeni, AQSh bir kezderi zymyranǵa qarsy THAAD qarýyn Ońtústik Koreıaǵa qoıǵysy kelgen edi. Osydan keıin Qytaı Ońtústik Koreıaǵa, koreı taýarlaryna boıkot jarııalaǵan bolatyn. Shyndyǵynda, Qytaıdyń kórshi elderge yqpal ete alatyn ekonomıkalyq tetikteri aıtarlyqtaı salmaqty. Raketalar Japonııaǵa qoıylýy múmkin. Biraq, ol jaqqa qoısa, qaýip Qytaıǵa ǵana emes, Reseıge de týyndaıdy. Avstralııa desek, AQSh 5 myń shaqyrymǵa ushyrarlyq raketalardy áli jasaǵan joq. Eýropaǵa qoısa, onda kezekti daǵdarys bastalady. Sondyqtan, amerıkalyq áriptester raketalaryn dál qaı jerge qoıatynyn baıqap kórelik», - dedi reseılik PIR ortalyǵynyń tóraǵasy, general-leıtenant Evgenıı Býjınskıı.
Bul máselege qatysty 2007-2012 jyldar aralyǵynda Slovenııa prezıdenti bolǵan Danılo Tıýrk ta pikir bildirdi. Onyń aıtýynsha, álem memleketteri arasynda senim deńgeıi tómendep bara jatyr. Bul – naǵyz saıası problemaǵa aınalǵan.
«Qazirgi ýaqytta senim ataýlyǵa selkeý túskenin anyq baqylap otyrmyz. Atalǵan máselege qatysty aıtarym: eń bastysy, eshkim de eshbir jerge raketa ornalastyrmaǵany abzal. Ekinshiden, máseleni sheshý úshin belgili bir jerde formaldan tys protsess bastaǵan durys. Senimniń túsip ketkenin eskersek, salmaqty kelissózderdi júrgizerlik dál qazir jaǵdaı joq. Búgin biz Qazaqtsan astanasy Nur-Sultan qalasynda bas qosyp otyrmyz. Qazaqstanda beıbit protsessterdi uıymdastyrýda mol tájirıbesi bar. ıAdrolyq qarýlardan beıbit aýmaqtardy qurýda bul el zor jetistikke jetti. Odan bólek, Qazaqstan Sırııa máselesi sheshýde asa belsendilik tanytty. Astana protsesin aıtyp turmyn. Sondyqtan, dál osyndaı formaldan tys protsesti Qazaqstan bastaı alar edi», - dedi ol.
Al AQSh-tyń Karnegı qorynyń vıtse-prezıdenti Evan Feıgenbaýmnyń sózine qulaq assaq, qazirgi álemdik jaǵdaıda AQSh pen Qytaıdyń básekesin retteý isine erekshe nazar aýdarylyp otyr.
«Amerıkalyq-qytaılyq ahýal jaıly: búgingi kúni Qytaı men AQSh-tyń álem elderine salyp otyrǵan ınvestıtsııasy qyrýar ekeni beseneden belgili. Odan bólek, AQSh aýmaǵynda oqyp jatqan sheteldik stýdentterdiń 40 paıyzy – qytaılyqtar. Sondyqtan, bul – básekelestik máselesi ǵana emes, ol – ekonomıkalyq jarys. Bul teketires kontınenttegi elderge quıylyp jatqan kapıtaldy toqtatyp tastaýy da múmkin. Básekeniń báseńdeýiniń eshqandaı joly kórinip otyrǵan joq. Álbette, belgili bir pozıtıvti elementter bar. Biraq, olar shynaıy emes. Sol sebepti qytaılyq-amerıkalyq ahýaldyń jaıy osylaı. Bárin ysyryp, Amerıka men Qytaı belgili bir kelisimge kelse de, bul mámile qordalanyp qalǵan máselelerdi sheshe almaıdy», - dedi Evan Feıgenbaým.
Aıta ketsek, osy jazda euronews aqparat kózi AQSh-tyń Azııaǵa orta qashyqtyqtaǵy ortasha qashyqtyqtaǵy raketalardy qoıǵysy keletini týraly habarlama taratqan bolatyn. Pentagon basshysy Mark Esper bul týraly Avstralııaǵa jumys sapary barysynda málimdegen.
Eske sala ketsek, Nur-Sultanda Astana Club saıası forýmynyń besinshi otyrysy ótip jatyr. Otyrys barysynda «Eýrazııa úshin 10 basty syn-qater» táýekelder reıtıngisiniń ekinshi basylymynyń tusaýy kesildi. Forým jumysyna 40-qa tarta álemdik bedeldi sarapshy men saıasatker qatysýda.