AQSh Ashyq aspan kelisiminen bas tartpaq – Álemdik baspasózge sholý

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA oqyrman nazaryna álemdik aqparat kózderine sholýyn usynady.

AQSh Ashyq aspan kelisiminen bas tartpaq - The New York Times

«Ashyq aspan kelisiminen túsetin paıda onyń barlyq kemshilikterinen asyp túsedi. Degenmen, Donald Tramp basqasha oılaıdy jáne AQSh-ty álemdegi turaqtylyqty saqtap turýǵa múmkindik beretin kelisimnen shyǵaryp alǵysy keledi. Kongressmender men sarapshylar memleketti mundaı nátıjeli kelisimnen qalaı shyǵaryp alýǵa bolady dep ań-tań», dep jazady The New York Times.

Ashyq alań kelisimin soǵys kezinde prezıdent Dýaıt Eızenhaýer usynyp, keıin úlken Djordj Býsh qol qoıǵan. Bul kelisim AQSh, Reseı jáne basqa da qatysýshy memleketterge bir-biriniń aýmaǵynda áskerı baqylaý jasaýǵa múmkindik beredi.

«Prezıdent Tramp AQSh-ty qarý jaraqty baqylaıtyn, álemdegi turaqtylyqty saqtap turýǵa septigin tıgizetin birneshe kelisimnen shyǵaryp aldy. Kongressmender men sarapshylar endi Tramptyń Ashyq aspan kelisiminen shyǵýy múmkin ekenine tańǵalyp otyr», delingen maqalada.

Avtordyń aıtýynsha, Tramp óziniń keńesshileri men Kongress pikirine qulaq aspaı, halyqaralyq jaýapkershilikten qutylýǵa asyǵyp otyr.

«Tramp AQSh-tyń kelisimnen shyǵatynyn resmı túrde jarııalamas buryn óz oıyn Kongreske jáne jaqtastaryna aıtýy kerek. Bul kelisiminiń tıgizetin paıdasy kemshilikterinen basym ekeni belgili», dep jazady avtor.

Masanyń kesirinen osy kúnge deıin 52 mıllıard adam ólgen - Haaretz

«1698 jyly bortynda Shotlandııadan shyqqan myńnan astam adamy bar alty keme Panamaǵa baryp, jańa ómir bastamaq bolady. Degenmen, ekspedıtsııa sátsiz aıaqtalady. Kemedegi halyq juqpaly aýrýlardan jyldam óledi», dep jazady tarıhshy Tımotı Veıngard «Masalar: eń adam óltirgish jyrtqyshtar tarıhy» kitabynda. Haaretz avtorynyń aıtýynsha, kolonısterdiń teń jartysy ólgennen alty aıdan soń keme keri qaıtqan.

«Veıngardtyń kitabynda mundaı oqıǵalar tizimi kóp. Kitapta avtor masalardyń ólimge ákeletin ártúrli aýrýlar taratqanyn jaǵan. Adamdar myńdaǵan jyl boıy masalar taratatyn arýlardan ólip jatqanyn da bilmegen. Tek XIX ǵasyrdyń sońynda masalardyń aýrý taratatyny ǵylymı túrde dáleldendi. Kitap avtorynyń aıtýynsha, osy kúnge deıin tarıhta masalardyń kesirinen 52 mıllıard adam qaza tapqan », delingen maqalada. Onyń aıtýynsha, jahandaný jańa aýrý túrlerin týǵyzǵan jáne masalar taratatyn aýrýlar qataryn arttyrǵan.

«Zertteý nátıjeleri kórsetkendeı, aldaǵy 50 jylda mıllıardtan astam adam masalar taratatyn aýrýlardy juqtyrýy múmkin», dep jazady avtor.

El azamattyǵyn satý bıznes kózine aınaldy – VVS

«Elý jyl buryn eki memlekettiń azamattyǵyn qatar alý sırek kezdesetin jaǵdaı bolsa, búginde ol qalypty úrdiske aınalýda. Búgingi tańda álemdegi memleketterdiń jartysynan kóbinde ınvestıtsııalar arqyly azamattyq beretin baǵdarlamalar bar. Shveıtsarııa zańgeri, sarapshy Krıstıan Kalınniń aıtýynsha, bul álemdik ındýstrııa qazir jylyna 25 mlrd dollardy quraıdy», dep jazady VVS. Avtordyń sózinshe, Kalınniń jahandyq bıznesi baılarǵa basqa memleketterdiń azamattyǵyn alýǵa kómektesedi.

«Eshkimge tanys emes Vanýatý elinde tórt jyl buryn azamattyq alýdyń jańa júıesi engizildi. Endi úkimettiń eń úlken tabysy pasporttardan túsip otyr. Eń basty artyqshylyq, Vantýatý memleketiniń azamattyǵy búkil Eýropaǵa vızasyz barýǵa múmkindik beredi», deıdi avtor.

Maqalada aıtylǵandaı, qazirgi tańda el azamattyǵyn satatyn álemdegi eń úlken naryq Gonkong bolyp otyr.

«Azamattyqty satý da básekeli bızneske aınaldy. Mysaly, Karıb elderine pasportty 150 000 dollarǵa alýǵa bolady. Vantýatýda da solaı. Portýgalııada 384 000 dollar, Ispanııada 550 000 dollar, Bolgarııa 560 000 dollar, Malta 1 mln. Dollarǵa azamattyq satady», dep jazylǵan aqparatta.

Iran áıelderi 40 jylda alǵash ret stadıonda fýtbol kórdi – The Guardian

«Úsh jarym myńnan astam ırandyq áıel qyryq jyldan soń alǵash ret stadıonda fýtbol kórdi. Buǵan deıin Iranda áıelderge stadıondarǵa kirýge qatań tyıym salynǵan edi. Stadıonǵa er adamnyń kıimimen kelip kirmek bolǵan áıel óz-ózin órtep jibergennen keıin FIFA bul tyıymdy alyp tastaýdy suraǵan edi», dep jazady The Guardian.

Avtordyń aıtýynsha, áıelderge arnalǵan 3500 bılet jyldam satylyp ketken. Degenmen, oıynǵa barǵan názik jandylar bılet satý jáne qyzmet kórsetý sapasyna kóńilderi tolmaıtynyn jetkizgen. Sonymen qatar qyz-kelinshekter otyratyn oryn arnaıy qorshalǵan, al 78 myń adamǵa arnalǵan stadıonnan áıelderge tek 3500 bılettiń bólinýi tipti kóńilden shyqpasa kerek.

«Bul jynystyq dıskrımınatsııanyń úlgisi. Stadıonnyń kóp oryndary bos turdy, biraq ol jerlerge áıelder jiberilmedi», - depti basylymǵa stadıonǵa kelgen áıelder.

Úkimet ókilderiniń aıtýynsha, qoǵam bul tyıymdy alyp tastaýǵa daıyn bolmaǵandyqtan, áıelderge az bılet bólingen.

Sıngapýr ekonomıkasy AQSh-ty basyp ozdy – CNN

«Sınapýr álemdegi básekege eń qabiletti ekonomıka retinde AQSh-ty basyp ozdy», dep jazady CNN.

Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń jyl saıynǵy básekege qabilettilik baıandamasynda Sıngapýr AQSh-ty artqa tastady. Baıandamany jasaý barysynda makroekonomıkalyq turaqtylyq, ınfraqurylym, eńbek naryǵy men ınnovatsııalyq múmkindikter esepke alynǵan.

«Bıyl Sıngapýr álemdegi eń úlken ekonomıkany ekinshi orynǵa ysyrdy. Azııadaǵy qala memleket ınfraqurylym, densaýlyq saqtaý, eńbek naryǵy jáne qarjy júıesi krıterııleri boıynsha birinshi orynǵa shyqty», dep jazady avtor. Onyń aıtýynsha, Sıngapýrdiń aldyǵa yǵýyna AQSh Qytaı saýda soǵysy áser etken.

«Úzdik bestikte AQSh pen Sıngapýrdan basqa Gonkong, Nıderland, Shveıtsarııa bar.

Seıchas chıtaıýt