Aqsaqalyn ardaqtaǵan uıǵyr halqy

ASTANA. QazAqparat - Uıǵyrlar qazaq jerin baǵzy zamannan beri mekendep keledi. Búginde elimizdegi uıǵyr halqynyń sany 250 myńnan asyp jyǵylady eken. Onyń basym bóligi respýblıkanyń ońtústiginde qonystanǵan. Uıymshyldyǵymen jáne tatýlyǵymen erekshelenetin etnostyń biz bilmeıtin taǵy qandaı qyrlary bar eken? Biz ony Astana qalasyndaǵy uıǵyr etnomádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Rýstam Abdýsalamovtan surap bildik.

Ortalyqta 7 keńes jumys isteıdi. Onyń ishindegi eń ardaqtysy - aqsaqaldar keńesi úlken-kishige aqyl-keńesin berip, etnostyń ishindegi daýlar men kelispeýshilikterdi beıbit jolmen sheshýge atsalysady. Ortalyqqa qatysy bar uıǵyr ataýly olardyń aqylynan attap ótken emes. Al jastar isi jónindegi keńes aty aıtyp turǵandaı jastar máselelerimen aınalysady. Bul keńestiń músheleri túgelge jýyq «Jas Otan» nemese Qazaqstan Halqy Assambleıasy janyndaǵy «Jarasym» keńesiniń jumysyna belsene aralasatyn jalyndy jastar.

- Uıǵyr jastary úlkenniń sózinen attap ótpeıtin, ata-anasyna qarsy kelmeıtin qasıetimen erekshelenedi. Qandaı da bir is-shara ótkizetin bolsaq ta, jastardyń kómegine júginemiz. Olar sózimizdi jerge tastaǵan emes, - deıdi Rýstam Abdýsalamov.

Mádenıet jáne din máseleleri jónindegi keńes uıǵyr jáne basqa da halyqtardyń salt-dástúrin úırený, ony keńinen nasıhattaýǵa kóbirek kóńil bóledi. Sondaı-aq, jas urpaqtyń jat aǵymdardyń jeteginde ketip, adaspaýy úshin jol kórsetip otyrady. Jalpy, uıǵyr halqy dástúrli musylman dinin ustanady. «Uıǵyr jastarynyń radıkaldy aǵymdarǵa ilespeýi halqymyzdyń dástúr men dinge beriktiginen bolsa kerek» deıdi Rýstam Abdýsalamuly. Uıǵyr halqynyń taǵy bir ereksheligi - «jigit bıshı» degen dástúr (bıshı - bas degen maǵyna beredi). Ony dástúr deýge bola ma, álde belgili bir ulttyń ózine ǵana tán qasıeti me eken, bir sózben aıtqanda - ulttyń uıymshyldyǵy. ıAǵnı, baılanys ornatýdyń áskerı tártibi. Árbir uıǵyr etnomádenı ortalyǵynyń ár aýylǵa sheıin óz ókili bar. Astanadaǵy bas keńsede bir sheshim qabyldansa, ony 10 mınýttyń ishinde aýyl-aımaqtaǵy uıǵyrlar tegis estıdi.

Kelesi bir keńes - áıelderge tıesili. Onda, árıne, otbasy berekesi, túrli is-sharalarǵa daıyndyq, jalpy, áıelder máseleleri sheshimin taýyp jatady. Sońǵy sport jáne shyǵarmashylyq keńesteri árıne, úlken-kishiniń bos ýaqytyn tıimdi ótkizýi úshin jumys isteıdi. Arnaıy bı toby, ánshileri, Almatyda uıǵyr teatry bar. Bıylǵy 1 mamyr merekesinde Uıǵyr aýdanynan 30 ónerpaz Astanaǵa kelip, eki kún boıy talmaı óner kórsetipti. Aqysyz.

«Osy uıǵyr halqynyń ókilderi kóbinde qaı salada jumys isteıdi?» degen saýalymyzǵa Astana qalalyq uıǵyr etnomádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Rýstam Abdýsalamuly bylaı jaýap qatty:

- Árıne, olar ár túrli salalarda júr. Biraq halqymyzdyń qanyna sińgen, tabıǵatynan etene salalar barshylyq. Birinshiden, as daıyndaý sheberligi, ekinshi - saýda-sattyq, úshinshi - dıqanshylyq. Uıǵyr ashanasy qazir eń dámdi ashanalardyń birine aınaldy. Olardyń laǵmanhanalary elimizdiń túkpir-túkpirinde jumys istep tur, - deıdi tóraǵa.

Jalpy, ortalyq Elbasy N.Nazarbaevtyń «Júz naqty qadam» baǵdarlamasy aıasynda óz jumysyn jemisti júrgizip otyr. Ol jumystar keleshekte de óz júıesimen jalǵasa bermek. Elbasynyń sarabdal saıasatynyń arqasynda uıǵyr balalarynyń ana tilinde bilim alýǵa múmkindigi bar. Respýblıka boıynsha 62 mektep uıǵyr tilinde sabaq beredi, sonyń ishinde 12 oqý ordasy - taza uıǵyr mektepteri. Onda 15 myń jetkinshek bilim alýda. Uıǵyr tilinde shyǵatyn 1 respýblıkalyq jáne 3 jekemenshik gazet, 4 jýrnal bar eken. Salt-dástúr, ulttyq qundylyqtardy keńinen nasıhattap, óz mádenıetin jas urpaqqa ónege etýde bul ortalyqtyń orny erekshe. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 20 jyldyq mereıtoıyna uıǵyr halqynyń da qosar úlesi barshylyq.

Janat Qapalbaeva