Aqparattyq tehnologııalar jalǵan bilimderdi úlken jyldamdyqpen taratýda - Arhıepıskop
«Bizdiń álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń ıdeıasy óte qarapaıym – dıalog qurý, álemdi barynsha qaýipsiz etý, qaqtyǵystardy, atap aıtqanda, Qudaıdy ártúrli túsinýge negizdelgen qaqtyǵystardy azaıtý. Meniń oıymsha, ár urpaq býyny ózi ómir súrgen ýaqytty eń qıyn kezeń dep aıtady. Ádilin aıtsaq, dinı qarama-qaıshylyq aıasyndaǵy qaqtyǵystar búkil álemde boldy. Bizge deıin adamzat qoǵamdastyǵy dál osyndaı mobıldi bolǵan emes, ulttyq quram men dinı turǵyda mundaı aralas qoǵam bolǵan joq, eshqashan dıvanda jatyp, soǵysty tikeleı efırde kórýge múmkindik beretin tehnologııa bolǵan joq. Munyń bári adamdar men dinı qaýymdastyqtarǵa ózgeris ákeledi. Alaıda, retrospektıvaǵa muqııat qarasaq jáne ony búgingi kúnmen salystyratyn bolsaq, osy qarama-qaıshylyqtardyń paıda bolýyna aǵartýshylyqtyń tómen deńgeıi, bir-birimiz týraly naqty bilimniń bolmaýy, saýatsyzdyqtan týyndaǵan qorqynysh pen fobııa yqpal etti dep oılaımyz», - dedi spıker elordada Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII sezinde.
Spıkerdiń aıtýynsha, osy nadandyqty kóbinese teris dinı ıdeıalar paıdalanady.
«Ókinishke oraı, damyǵan joǵary aqparattyq tehnologııalar jaǵdaıdy ýshyqtyratyn jalǵan bilimderdi úlken jyldamdyqpen taratýǵa múmkindik beredi. Tutynýshylar qoǵamynyń ıdeologııasy bilimniń degradatsııasyna, basymdyqtardyń ózgerýine jáne adamı qarym-qatynastyń basqa normalaryna ákele jatqanyn baıqamaýǵa bolmaıdy. Dinı qaýymdastyq retinde biz ne isteı alamyz? Qandaı problemalar men kedergiler bar? Adamdy qurmetteýge negizdelgen tárbıeni qalaı qurýǵa bolady? Biz búgin osylardy anyqtaýǵa tyrysamyz», - dedi ıÝrıı Novgorodov.
Aıta keteıik, búgin elordada Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII sezi jalǵasýda. Onda «Bilim men dinı aǵartýdyń dinder men mádenıetterdiń syılastyqta qatar ómir súrý jáne beıbitshilik pen kelisimdi nyǵaıtýdaǵy róli» atty sektsııasy júrip jatyr.