«Aqparat bermegen sheneýnik aıyppul tóleıdi» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Syrtqy ister mınıstrliginde Elbasynyń, halyqaralyq jáne ulttyq sarapshylardyń oń baǵasyn alǵan, sondaı-aq, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń Astanadaǵy Baǵdarlamalar ofısiniń tehnıkalyq járdemimen qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde bólek taralymmen shyǵarylǵan Prezıdent janyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi komıssııanyń «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy adam quqyqtarynyń ahýaly týraly» arnaıy baıandamasynyń halyqaralyq tusaýkeseri ótti. Tusaýkeser barysynda baıandamada Qazaqstan bekitken halyqaralyq kelisimsharttardyń normalaryna sáıkes adam quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy zańnama men quqyq qoldaný tájirıbesiniń salystyrmaly taldaýy, quzyrly memlekettik organdar qyzmetiniń baǵasy, Konstıtýtsııanyń normalaryna jáne halyqaralyq standarttarǵa sáıkes halyqtyń áleýmettik jaǵynan qorǵalatyn toptaryna jatatyn azamattardyń áleýmettik-ekonomıkalyq, eńbek jáne mádenı quqyqtaryn qorǵaý tetikterin ári qaraı jetildirý boıynsha naqty ári pármendi qadamdar qamtylǵany atap ótildi.
Tusaýkeser rásiminde sóz sóılegen sarapshylar Prezıdent janyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi komıssııanyń arnaıy baıandamasyna oń baǵa berip, olardyń usynymdaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Parlamenti is júzinde júzege asyrýǵa kiriskenderin aıtyp ótti. Bul materıal «Baǵdarlama oń baǵalandy» degen taqyryppen berilgen.
Bas basylymda «Meniń ornymda ózgeler de osylaı ister edi» atty maqala basyldy. Qazan aıynyń basynda Astanada «Máńgilik El - bolashaǵy birtutas el» taqyrybynda respýblıkalyq patrıottar forýmy ótkizildi. Osy sheńberde «Jyl patrıoty» baıqaýynyń qorytyndysy shyǵarylyp, munda jeńimpazdar jeti atalym boıynsha marapattaldy. Solardyń ishinde Zelenov aýdanyndaǵy Dostyq aýylynyń turǵyny, 8-synyp oqýshysy Nıkıta Tıýkın «Erligi úshin» atalymyna ıe boldy. Oǵan bul marapat ne úshin berildi? «...Dostyq mektebiniń jetinshi synyp oqýshysy sýǵa batyp bara jatqan eki qyzdy qutqaryp qalypty» degen aqparat áleýmettik jelilerdi sharlap ketken kezde biz de búginginiń batyry - Nıkıtany kezdestirýge asyqtyq. Biraq, eresek adamnyń ózi oılanyp qalar sátte qaımyqpastan sýǵa sekirip, talyqsyp jatqan jandy qutqaryp alǵan balanyń erligi jurtshylyq pen jergilikti bılik ókilderiniń nazarynan tys qalǵan joq», - dep jazady maqala avtory. Nıkıtanyń erligi jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany oqyp shyǵyńyz.
***
«Nurotandyq» depýtattar jýrnalıster qaýymy úshin jaǵymdy «jańajyldyq» syı ázirleýde.
Kóshbasshy partııanyń parlamenttik fraktsııasynyń depýtattary jazǵan jańa zań jobasy arqasynda keler jyldan bastap, aqparat quraldary úshin sheneýnikterden qajetti aqparatty alý ońaılaıtyn bolady. Buǵan qosa, keshe depýtat Máýlen Áshimbaev BAQ týraly qoldanystaǵy zańnyń qaıta qaralýy múmkindigin habarlady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy « Aqparat bermegen sheneýnik aıyppul tóleıdi» atty maqalasynda.
Senattyń Halyqaralyq qatynastar, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıteti óziniń keshegi keńeıtilgen otyrysynda «Aqparatqa qol jetkizý týraly» jáne oǵan ilespe - qos zań jobasyn qarady. Bul jobalar «Nur Otan» partııasy fraktsııasynyń bastamashylyǵymen ázirlengen. Sol sebepti olardy Joǵarǵy palatada Májilis depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasy M.Áshimbaev qorǵady. Máýlen Saǵathanulynyń aıtýynsha, osy zań ómirge joldama alǵan soń memorgandar daıarlaıtyn aqparattyń 70%-y barsha qazaqstandyqtar úshin ashyq ári qoljetimdi bolady. Qalǵany memlekettik jáne kommertsııalyq qupııaǵa, memorgandardyń «ishki qoldanysyna arnalǵan» aqparatqa jatady.
Osy basylymda «Estradamyzdy súzgiden ótkizýimiz kerek» degen maqala jarııalandy. «Ótkende belgili ánshi Jeńis Ysqaqovanyń suhbatyn oqyp otyryp, alasapyran kúı keshtim. «Qazaq estradasynda geıler bar degendi estımin. «Jel turmasa, shóptiń basy qımyldamaıdy» degendi esten shyǵarmaý kerek. Sońǵy bes jyldyń ishinde shaıtanǵa aınalyp shyǵa keldik. Jastardyń bári jyndy bolyp barady. Kıgen kıimderi de tenteksúreıler ispetti. Jigit pen qyzdy bir-birinen ajyrata almaımyz. Qyzdarymyz - erkekshora, jigitterimiz - kógildir. Onyń barlyǵy, aınalyp kelgende, ǵalamtordyń zııany, mýzykalyq telearnada tsenzýranyń joqtyǵynan» depti Jeńis Ysqaqova. Rasynda, qazaq estradasynda geıler bar degendi qazir jıi estımiz. Tipti ony ánshilerdiń ózderi de jasyrmaıdy. Biraq kim geı? «Qarǵa qarǵanyń kózin shuqymaıdy» degendeı, aıtqysy kelmeıdi. Sonda munyń bári qaıdan shyqty?», - dep jazady maqala avtory.
***
Semeıde gazetterdiń taralymy kúrt tómendedi. Baspagerler jarnamadan keletin kirister men bólshek saýdanyń tómendeýinen shyǵynǵa batýda, dep jazady «Ekspress K» gazeti «Kıosk soıýz-pechalı» atty materıalynda. Keıbir BAQ-ta jalaqy boıynsha qaryzdar jınalǵan kórinedi. Bul jaǵdaıdan shyǵý úshin gazet ıeleri ózderiniń ónimderine baǵany kóterýde, alaıda oqyrmandar artyq tóleýge nıet tanytpaı otyr. Atalǵan iske ońtaıly qadam jasaý turǵysynda gazetter elektrondy formatqa aýysqan kezde oqyrmandar aýdıtorııasy artady degen pikir bar, biraq ta osyndaı áreketter basylymdardyń kirisin arttyra almaıdy.