Aqmolalyqtardyń Jeńiske qosqan úlesi qandaı
Aqmola oblysynyń Mádenıet, arhıvter jáne qujattamalar basqarmasynyń dereginshe, oblystyń memlekettik muraǵatynda saqtalǵan kóptegen qujattar Aqmola óńiriniń fashıstermen soǵysqa qosqan úlesin aıǵaqtaıdy. Maıdan shebindegi aqmolalyqtardy aıtpaǵanda, tyldaǵy jerlesterimizdiń erligi baıandalǵan qujattar kóp jaıtty ańǵartady.
Soǵys bastalysymen oblystyń jumysy kúrt basqa arnaǵa aýysty. Ózge jerlerden kóshirilgen kásiporyndardy ornalastyrý, turǵyndardy isine jumyldyrý, úkimet pen partııa tarapynan qoıylǵan áskerı-sharýashylyq tapsyrmalardy oryndaý sharalary jedel túrde bastalyp ketti. 1941 jyly Melıtopolsk tank qurastyrý zaýytynyń jabdyqtary ákelindi. Negizgi tsehtar pedagogıkalyq ýchılışeniń alańdaryna ornalastyryldy. Ol №317 zaýyt bolyp belgilendi. Zaýyttyń barlyq jabdyqtaryn, sonyń ishinde júzden astam stanokty óte az ýaqytta, bir aptanyń ishinde qurastyrý kerek boldy. Árbir jumysshy óz stanogy úshin ózi jer qazdy.
1941 jyly 20 qarashada belgilengen ýaqyttan 20 kún buryn alǵashqy ónim-snarıadtar shyǵaryldy. Keıinnen mınalar men granatalar shyǵarý jolǵa qoıyldy. Zaýyttyń alǵashqy dırektory Nıkolaı Mýravev, quraldar tsehynyń bastyǵy Leonıd Sokolov, tseh bastyǵy Mıhaıl Nosan, ınjener Semen Petlıtskıı jáne basqalar zaýytty qaıta jańǵyrtýǵa atsalysty. 1943 jyldyń 1 mamyrynda zaýytqa «Eńbek maıdanynyń gvardııashylary» joǵary ataǵy berildi.
Sondaı-aq, Kókshetaýda Máskeý túbinen kóshirilgen Podolsk tigin mashınalar zaýyty ornalastyryldy. Makınka beketinde Lenın atyndaǵy zaýyt qarqyndy jumys istedi. Olardyń barlyǵy óndiristi qaıta quryp, qorǵanys maqsatyndaǵy ónimderdi shyǵarýdy qolǵa aldy. Stepnıak qalasynda ornalasqan «Qazaltyn» tresi de alty myń jumysshynyń basyn biriktirip, altyn óndirdi.
«Aqmolalyqtar tek maıdanda ǵana emes, tylda da erekshe erlik kórsetti. Olar Jeńisti jaqyndatý úshin baryn saldy. Tyl eńbekkerleriniń maıdandaǵylarǵa kórsetken qamqorlyǵy mol boldy. «Bári maıdan úshin, bári Jeńis úshin!» uranyn kóterip, bar kúsh jigerlerin jumyldyrdy», - deıdi ólketanýshy, muraǵat salasynyń ardageri G.Salyq.
1944-1945 jyldary Aqmola oblysy maıdanǵa kómek berý jáne halyq arasynda kópshilik qorǵanys jumystaryn uıymdastyrý boıynsha respýblıkada birinshi orynda boldy. Muraǵat qujattaryna súıensek, bizdegi tyl eńbekkerlerinen shamamen 70 mıllıon rýblge jýyq aqsha jáne memlekettik áskerı qaryzdardy tóleýge 187 mıllıon rýbl qarajat túsken eken. Turǵyndar qorǵanys qoryna ózderiniń bar jıǵan-tergen aqshalaryn, eńbekaqylaryn quıdy. 1943 jyly aqmolalyqtardyń qarajaty esebinen qurastyrylǵan «Osoavıahımshylar» tank kolonnalary Keńes áskeriniń qataryn tolyqtyrdy.
Sonymen qatar, Aqmola óńirinen maıdan dalasynda qarý-jaraqpen qatar, kıim-keshek, turmysqa qajetti zattar da úzbeı jiberilip otyrǵan.
Merekelerge oraı tyldaǵy ujymdardan, jekelegen adamdardan sálemdemeler jóneltilgen. Jaýyngerler 6346 ton, 26060 jup pıma, 17809 jup tósek jabdyqtary, 19667 qulaqshynmen qamtamasyz etilgen.
Soǵystyń basynan aıaǵyna deıin 700 vagon áskerı ónim, 120-ǵa jýyq vagon toly azyq-túlik maıdanǵa jóneltilipti. Máselen, 1942 jyldyń aqpanynda Aqmola beketinen Volhov maıdanynyń jaýyngerlerine sálemdeme jiberilse, al, sáýirde azyq-túlik pen kıim-keshek Lenıngrad, kelesi jyly Ońtústik-Batys maıdanyndaǵylarǵa da jetti. Kadrlardyń jappaı aýysýyna, biraz adamdardyń soǵysqa ketýine qaramastan, Otan qorǵaýǵa attanǵan sarbazdarǵa demeý bolamyz degen maqsatpen oblystyń kásiporyndary jumys josparyn 200-300 paıyzǵa artyq oryndap otyrdy. Jetpegen jumysshylardy kásiporyndar qaıta oqytyp, soǵys aıaqtalǵannan keıin olar joǵary bilikti mamandarǵa aınaldy. Mal sharýashylyǵynyń mamandary memleketke 594426 tonna sút, 24459 tonna et tapsyryp, soǵysqa deıingi et óndirisiniń kólemin eki esege arttyrdy.
Aqmola temirjolshylary da soǵys kezinde qajyrly eńbek etip, maıdan qajetin ótep otyrdy. Olar 76 paravoz brıgadalaryna birigip, respýblıka jáne odaq kóleminde maıdanǵa jáne sharýashylyqqa qajetti quraldardy jáne zattardy tasymaldady. Aqmola temirjolshylary «FD» jáne «SO» sııaqty jańa parovozdar aldy. Soǵys jyldary óndiris pen transportta jalpy ónim 4 ese ósti.
Munymen qosa, óńirdiń soǵystan jaraqatpen oralǵan jaýyngerlerdi emdeýge qosqan úlesi mol. Dárigerler men meıirbıkeler ár sarbazǵa erekshe qamqorlyqpen qarady. Osynyń arqasynda Aqmolada emdelgen myńdaǵan adam ólimnen aman qaldy.
Osy qıyn-qystaý kezeńde oblys aýmaǵynda, naqtyraq aıtsaq, Aqmola, Kókshetaý, Atbasar qalalary men Aqkól, Býrabaı aýdandarynda jeti gospıtal jumys istedi. Býrabaı kýrortty ólkesinde Gamaleıa, Ilınskıı, Barannıkov, Vernadskıı, Zelınskıı, Mandelshtam sekildi qurmetti akademıkter ǵylymmen aınalysty.