Aqmolalyq qolóner sheberi ulttyq qundylyqtarymyzdy dáriptep júr

KÓKShETAÝ. QazAqparat – Asqan tózimdilikti, eptilikti talap etetin ónerde ózindik qoltańbasy qalyptasqan aqmolalyq sheber, Tselınograd aýdany Qoıandy aýyly mektebiniń ustazy Bahshagúl Baıdoldaqyzy osy kúni zergerlik buıymdar, qýyrshaqtar men músinderdiń túr-túrin jasaıdy. Tehnologııa pániniń muǵalimi týyndylardy jasaýdy 2015 jyly qolǵa alǵan. Sodan beri ulttyq bolmysymyzdy aıshyqtaıtyn zergerlik ónerdi damytýǵa eleýli úles qosyp keledi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bahshagúl Baıdoldaqyzy ónerli otbasynan shyqqan. Jaqyndarymen birge shyǵarmashylyqpen aınalysqandy unatady. Ine men jipti janyna serik etken sheberdiń jasaǵan zergerlik buıymdary eriksiz kózdiń jaýyn alyp, tańdaı qaqtyrady

Kóptegen halyqaralyq, respýblıkalyq saıystarǵa qatysyp, júldeli oryndarǵa ıe bolyp júrgen ustaz óziniń bar bilgenin shákirtterine úıretip keledi. Búginde ónerge qyzyǵýshylyq tanytqan sheberdiń shákirtteri respýblıkalyq baıqaýlarda júldeli oryn alyp júr.

«Kez kelgen ustazdyń mindeti – shákirt tárbıeleý. Ustaz retinde men de qazaqtyń ulttyq ónerin jaqsy tanıtyn shyǵarmashyl izbasarlar tárbıeleýdi maqsat etip otyrmyn. Qazir zaman talabyna saı qundy dúnıeni kez kelgen zattan jasaýǵa bolady. Osy rette, qaıta suryptaý arqyly qaldyq zattardan ádemi dúnıeler jasaımyz, onyń nátıjesin kórgende kóńilimizge qýanysh uıalaıdy. Shákirtim Zere Samatqyzy gazetten sándi bas kıimder men áshekeıler jasap, «Eko sán» respýblıkalyq baıqaýynda 1-shi oryndy ıelenýi men úshin úlken qýanysh boldy», - deıdi Bahshagúl Baıdoldaqyzy.

Keıipkerimiz jastaıynan qolónerdi janyna serik etken. Tipti, jumysynan sharshap kelgeninde sýret salyp, boıyna kúsh-qýat alatynyn aıtady. «Bul – ónerdiń kıesi», - deıdi sheber.

Pedagogtiń kóz tartar týyndylaryna qyzyǵa qaraıtyndar kóp. Ol Amerıka men Túrkııaǵa arnaıy shaqyrtý alyp, Amerıka elshiliginde bolyp qaıtty. Bahshagúl Baıdoldaqyzy ulttyq qundylyqtar men halyq dástúrin dáripteý maqsatynda kópbalaly analarǵa, jastarǵa tegin sheberlik sabaqtar ótkizip júr. Turmysta qoldanylatyn plastık shólmekterden, marjan-monshaqtardan, shegeden jasalǵan qolóner sheberiniń týyndylary eshkimdi beı-jaı qaldyrmaıdy.

Óz isine degen súıispenshiliginiń, atqaryp júrgen eńbeginiń arqasynda qolónershiniń túrli deńgeıde alyp júrgen marapaty jeterlik. Ol alǵys hattar, qurmet gramotalarymen qatar, QR «Órleý» shyǵarmashylyqty damytý ortalyǵynyń «Qazaqstan Respýblıkasynyń úzdik muǵalimi» tósbelgisiniń jáne «Eýrazııa dızaınerler odaǵyna 10 jyl» tósbelgisiniń ıegeri.

Bahshagúl Baıdoldaqyzynyń maqalalary oblystyq, respýblıkalyq gazet-jýrnaldarda jaryq kórip, sheberlik sabaqtary jarııalanyp turady. Daryndy oqýshylarǵa arnalǵan respýblıkalyq ǵylymı-tanymdyq jýrnalda shákirtteri jasaǵan qol eńbekteri, sýretter men qolónerler toptamasy kitapsha bolyp jarııalanǵan.

Ybyraı Altynsarınniń týǵanyna 180 jyl tolýyna oraı, «Babalar amanaty» entsıklopedııasyna eń úzdik týyndylary jarııalanyp, eń úzdik toptama retinde AQSh-qa jiberildi. Sonymen qatar Túrkııada ótken halyqaralyq sýret galereıasynda kórmege qoıylǵan týyndysy joǵary baǵalandy.