Aqmolalyq dáriger Qazaqstanǵa hırýrgııanyń jańa ádisin alyp keldi

Foto: Фото: Ақмола облысы денсаулық сақтау басқармасы
<p>Medet Mahanbet Aqmola oblysynyń Qyzylaǵash aýylynda dúnıege kelgen. Lıtvadaǵy Santarıshkes ýnıversıtetiniń klınıkasynda &laquo;Bolashaq&raquo; baǵdarlamasy boıynsha taǵylymdamadan ótken. Qulaq qalqanyn qalpyna keltirý boıynsha hırýrgııanyń jańa ádisin ázirlep, otolarıngologııa salasynda aıtarlyqtaı jetistikterge jetti.</p>

Syrtqy qulaqtyń shemirshegin materıal retinde qoldanatyn bul ádis birneshe artyqshylyqtarǵa ıe: tezirek saýyǵyp, dybys ótkizgishtigin jaqsartady. Mahanbet sonymen qatar, dástúrli mıkroskopty endoskoppen almastyrdy, bul oǵan operatsııalardy tıimdirek jáne patsıentter úshin mınımaldy saldarmen júrgizýge múmkindik berdi.

«Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha taǵylymdamadan ótý barysynda men qulaqqa transkanaldy endoskopııalyq ota jasaý daǵdylaryn ıgerdim. Qulaqtyń artyndaǵy kesýdi qamtıtyn dástúrli ádisten aıyrmashylyǵy, bul ádis júreksheniń ishinde kishkene kesýge múmkindik beredi. Onyń artyqshylyǵy – patsıentter operatsııadan keıin tez qalpyna keledi, qan ketý az jáne nátıjeler joǵary deńgeıde qalady. Men bul tájirıbeni Qazaqstanǵa ákelgen alǵashqy dáriger boldym», - deıdi Mahanbet.

Endoskopııalyq ádispen qulaq qalqanyn qalpyna keltirý operatsııasy tek bes elde jasalady: AQSh, Túrkııa, Qytaı, Avstralııa jáne Italııa. Osylaısha, Qazaqstanda bul ádisti engizý arqyly mundaı biregeı operatsııalar jasalatyn álemdegi altynshy el boldy. Jaqynda bul operatsııa Reseıde jasala bastady.

Mahanbet óziniń eńbek jolynda 5 myń sátti operatsııa jasady, onyń ishinde 70-ten astam biregeı ýnıkaldy operatsııany jańa ádispen qulaq qalqanyn qalpyna keltirgen.

Endoskopııalyq ádistiń artyqshylyǵy aıqyn: dástúrli 10 sm qulaq tiliginiń ornyna qulaq arnasynyń ishindegi kesý nebári 1,5 sm. – bul patsıentterdiń qalpyna kelý ýaqytyn aıtarlyqtaı qysqartady jáne qaıtalaný qaýpin 15% - dan 5% - ǵa deıin azaıtady.

Qazaqstanda jyl saıyn LOR aýrýlary boıynsha 18 myńnan astam ota jasalady – onyń 9 myńnan astamy qulaqqa. Alaıda, sońǵy ýaqytqa deıin olardyń barlyǵy klassıkalyq ádispen oryndaldy.

Seıchas chıtaıýt