Aqmolada Naýryz meıramyn merekeleý aıasynda 1000-nan astam is-shara ótedi
Aqmola oblystyq mádenıet basqarmasynyń málimetinshe, merekelik onkúndikte 14-24 naýryz aralyǵynda aýqymdy jobalar josparlanǵan, olardyń ishinde: «Ájemnen qalǵan asylym» atty sándik-qoldanbaly óner sheberlerimen kezdesý, sheberlik synyptaryn ótkizý, ulttyq oıyndar uıymdastyrý, «Bosaǵanyń qudireti kelin», «Mıss Naýryz-2023» sulýlyq baıqaýlary, «Kóktem shýaǵy» kóshpeli kontserttik baǵdarlamalary, «Naýryz naqyshtary» qylqalam sheberleriniń baıqaýy, «Ǵylym – teńiz, bilim – qaıyq» zııatkerlik saıysy, «Dástúrim asyl qazynam» qalalyq baıqaýy, «Ulttyq kıim – ult mádenıeti» ulttyq kıimderi chellendji jáne basqalary bar.
Naýryz meıramynyń merekelik onkúndigin 14 naýryz kúni «RIO» SOO-da oblystyq «Kókshetaý» mádenıet saraıynyń kórkemónerpazdar ujymdarynyń qatysýymen «Qosh keldiń, áz Naýryz!» merekelik kontserttik baǵdarlamasy ashty. Kókshelik turǵyndar nazaryna saýda oıyn-saýyq ortalyǵynyń qonaqtaryna qazaqtyń ulttyq taǵamy-baýyrsaq taratyldy.
Sol kúni №1, №3 qalalyq avtobýs baǵyttary boıynsha «Naýryz-Dýman» merekelik sherýi ótti. Qala turǵyndaryn kele jatqan Ulystyń uly kúni — Naýryz meıramymen shyn júrekten quttyqtaı otyryp, qazaq halqynyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptaryn saqtaý jáne damytý maqsatynda avtokólik jolaýshylaryna birqatar taqyryptyq suraqtar qoıylyp, qyzyqty maǵlumattar usynyldy. Kólik jolaýshylary shabyttana qazaq ulttyq ánderin júrgizýshilermen birge qosa oryndady.
«Qaıyrymdy Ult» jalpyulttyq qaıyrymdylyq aktsııasy aıasynda «Aıalaý» ortalyǵy tárbıelenýshilerine tátti syılar tartý etildi.
Ádebıet jáne óner mýzeıinde ulttyq án óneriniń jáne ulttyq mádenıettiń damýyna orasan úles qosqan aqyn, ánshi-kompozıtor, jýrnalıst Kárim Іlıasovtiń 95 jyldyǵyna oraı «Arqanyń arqaly ánshisi» atty ádebı-sazdy kesh ótedi. Ulttyq ónerdi saqtaı otyra, aqyn máńgilikke týǵan ólkesi tarıhynda óshpes iz qaldyrdy.
Qazaq halqynyń mádenıetin, salt-dástúrin, qoldanbaly shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý maqsatyndda oblystyq halyq shyǵarmashylyǵy jáne mádenı demalys ortalyǵymen «Ata – áýlettiń tiregi, áje –urpaqtyń júregi» atty oblystyq festıval-baıqaýy uıymdastyrylady. Іs-sharaǵa oblystyń 15 aýdandarynan ata-apalar qatysady. Festıval erejesine sáıkes, qatysýshylar shyǵarmashylyq daǵdylary men ónerlerin ortaǵa salady.
Іs-sharalar qatary aıasynda Úkili Ybyraı atyndaǵy Aqmola oblystyq fılarmonııasy súıikti kórermenderin Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri Aıgúl Qosanovanyń jeke kontsertine shaqyrady.
Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi «Sandyqtaǵy mýzeı» jobasynyń tusaýkeserin usynady. Joba aıasynda mýzeı qyzmetkerleri jyl tóńireginde qalamyzdyń mekemeleri men kásiporyndaryna shyǵyp, sandyqtaǵy jádigerlerdiń tarıhy jaıly aqparat beredi.
Halyq qolónerin dáripteý, ony kópshilik arasynda ózekti etý jáne qolóner sheberlerine tájirıbe almasý jáne daǵdylarymen bólisý úshin alań uıymdastyrý maqsatynda Kókshetaý qalasynyń tarıhy mýzeıi «RIO» saýda oıyn-saýyq ortalyǵynda qala turǵyndary nazaryna «Naýryz kesteleri» atty ulttyq sheberler kórmesi ótedi. Kórme aıasynda jergilikti qolónershilerdiń qolymen jasaǵan quraq-kórpe, aǵash, teri buıymdary kópshilik nazaryna usynylady.
Kishkentaı kórermender nazaryna oblystyq teatrlarlardyń birneshe sahnalyq alańdarda Naýryz meıramyna oraı «Naýryz kóje» ertegisi, «Naýryz prıhodıt v kajdyı dom!» atty balalarǵa arnalǵan oıyn-saýyq shoý-baǵdarlamasy ótedi.
19 naýryz kúni «Ulystyń uly kúni – áz Naýryz» merekelik kontserttik baǵdarlamalar, kitap jármeńkeleri, vıktorınalar, balalar baıqaýlary uıymdastyrylady.
Ulystyń uly kúni – Naýryz merekesine oraı «Kókshetaý» mádenıet saraıynda «Naýryz – ulttyq mereke, urpaqqa ónege» atty qazaq halqynyń salt-dástúrleri festıvali ótedi.