Aqmolada aptap ystyq pen jańbyr astyqtyń shyǵymyna keri áser etti
Egin jınaý naýqanynyń jaǵdaıy týraly aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Kenesh Álimjanov baıandama jasady.
«Egin jınaýǵa 16 myńnan astam tehnıka jumyldyryldy, dıqandarǵa 90,5 myń tonnaǵa jýyq kepildendirilgen dızel otyny bólindi. Jańa túsip jatqan astyq 72 astyq qabyldaý kásipornyna tasymaldanýda. Búgingi tańda 1,6 mln gektar alqapta dándi daqyldar bastyryldy, ortasha ónimdiligi 5,6 ts/ga shamamen 873 myń tonna astyq jınaldy», — dedi Kenesh Álimjanov.
Basqarma basshysy atap ótkendeı, búkil vegetatsııalyq kezeńdegi óte joǵary temperatýra, sondaı-aq tolassyz jańbyr dándi daqyldar ónimdiligi men sapasynyń tómendeýine aıtarlyqtaı keri áser etti.
Oblys ákiminiń tapsyrmasy boıynsha egin jınaý naýqanyn ótkizý jáne agrarlardy qoldaý máselelerin jedel sheshý úshin oblystyń aýa-raıynan zardap shekken barlyq óńirlerinde barlyq múddeli organdar men uıymdardy qosa otyryp, saldarlardyń aýqymyn aıqyndaý úshin jumys komıssııalary quryldy.
Astyq qabyldaý kásiporyndarynyń jumysy táýlik boıy júzege asyrylady, aýdandardyń karantındik qyzmetteriniń memlekettik ınspektorlary astyqtyń sandyq-sapalyq sıpattamalaryn taldaý boıynsha jumysty ýaqtyly júrgizedi.
«Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» 2024 jylǵy kóktemgi egis jumystaryn júrgizýge arnalǵan tuqym qoryn qalyptastyrý jáne osy tuqymdy elevatorlarda saqtaý máselesin sheshýde.Aımaq basshysy búgingi tańda negizgi mindet egin jınaý naýqanyn júrgizý jáne qolaısyz aýa raıy jaǵdaılarynyń saldaryn barynsha azaıtý jóninde sharalar qabyldaý bolyp tabylatynyn atap ótti. «Ókinishke qaraı, tabıǵı-klımattyq jaǵdaılar egin ónimdiligine aıtarlyqtaı keri áser etti. Soǵan qaramastan, memleket egin jınaý naýqanyn qarjylyq jáne materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý boıynsha barlyq qajetti sharalardy qabyldady», — dep atap ótti Marat Ahmetjanov.
Sonymen birge, otyrysta áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baǵanyń ósýine jol bermeý jónindegi sharalar týraly másele qaraldy.
Kásipkerlik jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Erbol Ospanovtyń málimetinshe, bıylǵy jyldyń basynan bastap jedel shtabtardyń 172 otyrysy ótkizildi, onda baǵanyń ósýin tejeý máseleleri qaraldy.
Óńdeý ónerkásibi, kóterme jáne bólshek saýda kásiporyndary aralarynda áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasynyń negizsiz ósýine jol bermeý týraly 1168 memorandým jasaldy, 240 jármeńke ótkizildi, onda 1 043 mln teńgege aýyl sharýashylyǵy ónimi satyldy.
Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy orta eseppen 3,8 paıyzǵa ósti.
Ósimniń negizgi sebepteri — satý baǵasynyń ósýi oblysta ınflıatsııa qarqynyn tómendetý maqsatynda 2023-2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıatsııany baqylaý jáne tómendetý jónindegi sharalar kesheni iske asyrylýda, ol ónim óndirý kólemin ulǵaıtý, syrtqy saýdany retteý, monopolııaǵa qarsy den qoıý jáne birqatar júıeli sharalardy kózdeıdi.
Búgingi tańda taýarlar qory 5451 tonnany quraıdy, forvardtyq sharttar sheńberinde 5499 tonna kókónis, sondaı-aq 1000 tonna un, 748 tonna kúrish, 350 tonna kúnbaǵys maıy, 2080 tonna qantqa kelisimshart jasaldy.
Tómendetilgen baǵamen negizgi áleýmettik mańyzy bar taýarlar «Kokshe» ÁKK «KOKSHE MARKET» saýda jelisiniń tórt áleýmettik pavılonynda usynylǵan.
Aıta ketsek, qazirgi ýaqytta azyq-túlik tapshylyǵy baıqalmaıdy, negizgi azyq-túlik taýarlarynyń qory jetkilikti mólsherde bar.