Aqmolada AQTQ juqtyrǵandardyń 90 paıyzdan astamy antıretrovırýs emin alady

Foto:
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Búgin Aqmola oblysynda AITV-statýsy oń 952 adam turady. Dúnıejúzilik JITS-ke qarsy kúres kúni qarsańynda Aqmola oblystyq JITS-tiń aldyn alý jáne oǵan qarsy kúres ortalyǵynyń bas dárigeri Qurmanbek Býrmaǵanov pen profılaktıkalyq jumys bóliminiń meńgerýshisi Ásel Baltabaeva óńirde AITV-ınfektsııasynyń jaǵdaıy týraly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ortalyq bas dárigeriniń aıtýynsha, jyl saıyn 1 jeltoqsanda Dúnıejúzilik JITS-pen kúres kúni atap ótiledi.

Bul kúni barlyǵy AITV-men ómir súretin adamdarǵa qoldaý kórsetý úshin birigip, JITS-pen baılanysty aýrýlardan qaıtys bolǵandardy eske alady.

ıÝNEIDS 2022 jylǵy SPID-ke qarsy kún uranyn «Teńdik ýaqyty!» dep jarııalady.

Sońǵy eki jylda COVID-19 pandemııasyna jáne basqa da jahandyq daǵdarystarǵa baılanysty AITV-men kúrestegi progress baıaýlady, resýrstar azaıdy, mıllıondaǵan adamdardyń ómirine qaýip tóndi.

«Jalpy álemdik tendentsııalarǵa qaramastan, Aqmola oblysynda ár adamnyń AITV-ınfektsııasyn, ásirese juqtyrý qaýpi joǵary qaýymdastyqtarmen testileýge, aldyn alýǵa jáne emdeýge teń qoljetimdilikti qamtamasyz etý boıynsha úlken jumys júrgizilýde. Sońǵy úsh jylda halyqty jáne negizgi toptardy zertteýmen qamtý 13 paıyzǵa ósti. Bizdiń naýqastardyń 90 paıyzdan astamy antıretrovırýstyq em alady», - dep atap ótti Qurmanbek Býrmaǵanov.

Búgingi tańda Aqmola oblysynda jynystyq jolmen beriletin AITV jáne ınfektsııalardy testileýge baǵyttalǵan «zııandy azaıtý» baǵdarlamasy jumys isteıdi.

Baǵdarlama sheńberinde shprıtster, kontratseptıvter, maılaǵyshtar taratylady, sondaı-aq, ınektsııalyq esirtki qoldanatyn adamdarǵa, ıntımdik qyzmet kórsetetin áıelder men erlerge densaýlyǵyn saqtaý boıynsha aqparattyq, konsýltatsııalyq kómek kórsetiledi.

Munyń bárin Kókshetaý, Stepnogor jáne Şýche qalalaryndaǵy senim pýnkterinen, sondaı-aq mobıldi senim pýnktilerinen, Dostyq kabınetinen jáne aýtrıch-qyzmetkerler arqyly alýǵa bolady.

«Aýtrıch-qyzmetkerler-bul halyqtyń negizgi toptarynyń senimdi ókilderi. Olar ornalasqan jerleri boıynsha esirtki pıaıdalanýshylarmen kezdesip, qoldanylǵan shprıtsterdi jańasyna aıyrbastaıdy, sondaı-aq, prezervatıvterdi, arnaıy medıtsınalyq ádebıetterdi tegin jáne jasyryn túrde taratady. Oblys boıynsha osyndaı 15 qyzmetker bar», - dep atap ótti Ásel Baltabaeva.

Kásibı kómek kórsetýdiń sońǵy quraly - WEB-aýtrıch.

Bul saıttar, messendjerler jáne aqparattyq bıýlletender arqyly aldyn alý baǵdarlamasyna jańa klıentterdi tartý.

Jalpy Aqmola oblysynda AITV boıynsha epıdemıologııalyq jaǵdaı turaqty.

Óńirde AITV-nyń oń mártebesi bar 952 adam turady, onyń 91,5 paıyzy antıretrovırýs terapııasyn alady, ony memleket tegin qamtamasyz etedi.

«2022 jyldyń on aıynda júrgizilgen synaqtyń ishinde vırýs 96 adamnan tabyldy. Onyń ishinde 37,5 % - 40-49 jas, 29,2% - 30-39 jas, 16,7% - 20-29 jas, 16,6% - 50 jáne odan joǵary jastaǵylar arasynda. Olardyń jartysynan kóbi jumys istemeıdi. Infektsııanyń negizgi berilý joly – jynystyq - 68,8%, ekinshi orynda esirtkini ınektsııalyq qoldaný - 18,7%, 7,3% jaǵdaıda berilý joly belgilenbegen, gomoseksýaldyq - 5,2%», - dep bólisti Ásel Baltabaeva.

Jaqynda polıtseıler AITV-ınfektsııasymen aýyratyn aqmolalyq er adamnyń dıagnozy týraly eshteńe bilmeıtin azamattyq jubaıyna juqtyrǵany týraly aqparat berdi. Endi aımaq turǵyny bes jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylýy múmkin. Bul aǵymdaǵy jyly Aqmola oblysynda osyndaı jalǵyz jaǵdaı.

«Bizde AITV juqtyrǵan naýqas anyqtalǵan kezde onymen belgili bir jumys júrgiziledi. Bizdiń dárigerler ınfektsııanyń árbir jaǵdaıyn tekseredi. AITV juqtyrǵan adam esepke alynady. Ol mindetti túrde basqa adamǵa juqtyrý kezinde bolatyn qylmystyq jaýapkershilik týraly eskertiledi», - dep atap ótti Qurmanbek Búrmaǵanov.

AITV-men aýyratyn naýqas óziniń seriktes mártebesi týraly eskertýi kerek.

Óıtkeni, eger seriktes ekinshi jartysynyń aýrýy týraly bile otyryp, baılanysqa kelisse, qylmystyq jaýapkershilikke tartylmaıdy.

Sonymen qatar, qajetti dári-dármekti únemi qabyldaǵan kezde AITV-men aýyratyn naýqastar juqpaly bolmaıdy, olardyń qalypty otbasy men saý balalary bolýy múmkin.

«Eger juqtyrý deregi dáleldense, Qylmystyq kodekstiń 118-babyna sáıkes «AITV vırýsyn juqtyrý» adamǵa bes jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý túrinde qylmystyq jaýapqa tartylady», - dep túsindirdi profılaktıkalyq jumys bóliminiń meńgerýshisi Ásel Baltabaeva.

Eger kámeletke tolmaǵan nemese eki nemese odan da kóp adam juqtyrsa, ol 10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylýy múmkin.

«Bizdiń ortalyqtyń uıymdastyrýymen «Kókshetaý» mádenıet saraıynda 1 jeltoqsan kúni saǵat 16:00-de shyǵarmashylyq nómirleri, paıdaly aqparaty jáne árbir tilek bildirýshiniń AITV - ǵa jedel testileýden ótý múmkindigi bar keń aýqymdy jastar aktsııasy ótkiziletinin atap ótkim keledi», - dep qorytyndylady ortalyqtyń bas dárigeri.

Aıta ketsek, Aqmola oblysynda 364846 adam kovıdke qarsy vaktsınanyń birinshi komponentin aldy.


Seıchas chıtaıýt