Aqmola oblysynyń 200-ge jýyq turǵyny astanalyq kardıologtardan keńes aldy
Búgingi tańda kardıolog mamandarǵa suranys joǵary. Óıtkeni, álem boıynsha ólim-jitimniń eń joǵary deńgeıi júrek dertine shaldyqqan naýqastar arasynda baıqalady. Sol sebepti 2021 jyldyń qarasha aıynan bastap Kókshetaý qalasyndaǵy «Viamedis» JShS emhanasynyń bazasynda kardıotsentr nemese dárigerler tilimen aıtqanda Júrek ortalyǵy jumys istep keledi.
«Bizde qan aınalymy júıesiniń aýrýlarymen esepte turǵan naýqastar bar. Olar únemi tekserýden ótip, konsýltatsııalyq kómek jáne dıagnostıkalyq qyzmetter alady. Táýlik boıy baqylaýdy qajet etpeıtin naýqastar úshin kúndizgi statsıonar tósek-oryndary jumys isteıdi. Bul naýqastardyń qajet kezde dárigerlik keńes alyp, ýaqtyly emdelýine múmkindik beredi. Munyń bári kórsetiletin medıtsınalyq qyzmetterdiń sapasyn jáne olardyń halyq úshin qoljetimdiligin arttyrýǵa, biraq eń aldymen naýqastardyń densaýlyǵyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan», - deıdi kardıoortalyq pen mamandandyrylǵan terapevtik kómek bólimshesiniń basshysy Saıda Qojahmetova.
Ortalyqtyń jumysyn kúsheıtý úshin Kókshetaýǵa Astana qalasyndaǵy Ulttyq ǵylymı medıtsınalyq ortalyǵynyń (UǴMO) mamandary shaqyryldy, olar naýqastarǵa konsýltatıvtik qabyldaý ótkizdi. Olardyń qatarynda kardıologtar Aıkúmis Mánsháripova, Gúlnar Aqtanova, kardıohırýrg Begim Orynbasarov, ÝDZ mamany Sáýle Nuraqaeva, Kardıoıntervent Abaı Ahatov, sondaı-aq eki rezıdent bar.
«Biz D-esepte turǵan 200-ge jýyq naýqasty tańdap aldyq, olar qaıta qaralady, júrgizý taktıkasyn anyqtaıdy, qajet bolǵan jaǵdaıda emdeýde túzetý jasaıdy. Sodan keıin biz naýqastarǵa statsıonar nemese Astana ortalyqtaryna joldama qajet pe, joq pa, sony anyqtaımyz», - dedi Saıda Qojahmetova.
Kókshetaý turǵyny Almagúl Beısenova ınfarkttan keıin esepke alynǵan. Áıel kelgen dárigerler men emhana basshylyǵyna keńes alý múmkindigi úshin alǵysyn bildirdi.
«Kóptegen dertim bar, biraq onyń ishinde eń bastysy – júrek-qan tamyr júıesi, ony emdeý kerek. Bizdiń emhanada tórt kardıolog, óte myqty dárigerler bar, biraq ta soǵan qaramastan báribir qosymsha mamandardyń bolǵany mańyzdyraq. Tek kardıologtar ǵana emes, endokrınologtar, allergologtar, nevropatologtar, neırohırýrgtar da qajet. Biz olardyń kelýin kútemiz», - deıdi áıel.
Kardıoıntervent Abaı Ahatov atap ótkendeı, Kókshetaýǵa jumys saparymen kelýde basty maqsat, emdeý dıagnostıkasy, otalar jáne naýqastyń naqty dıagnozyn anyqtaý, sondaı-aq odan ári yntymaqtastyq túrinde joǵary mamandandyrylǵan jedel kómek kórsetý.
«Biz Kókshetaýdaǵy emhanaǵa kelisim boıynsha kelip otyrmyz. Bizdiń ortalyqta kóptegen profılder bar jáne onyń myqty tustarynyń biri – júrek-qan tamyrlary aýrýlary. Búgingi tańda bizdiń mamandar arıtmologııalyq porok, júrek soǵysynyń jáne klapanynyń buzylýy, týa bitken júrek kemistigi, júrek tamyrlarynyń zaqymdanýlary bar naýqastardy tekserdi. Sondyqtan árqaısysynyń óz usynystary bar, qanshalyqty jıi tekserýden jáne emdeýden ótý kerek. Sozylmaly júrek kemistigin emdeý taktıkasyn tańdaýdy qajet etetin kóptegen naýqastar boldy. Bizdiń klınıka bazasynda júrek aýrýy bar naýqastarǵa kómek kórsetý boıynsha barlyq spektr bar ekenin atap ótemin», - dep túsindirdi Abaı Ahatov.
Dárigerlerdiń aıtýynsha, endi Ulttyq ǵylymı medıtsınalyq ortalyǵy mamandarynyń mundaı saparlary turaqty negizde uıymdastyrylyp turatyn bolady. Bul tájirıbe almasýǵa jáne Kókshetaý men Aqmola oblysynyń turǵyndaryna sapaly kómek kórsetýge múmkindik bermekshi.
Aıta ketsek, Aqmola oblysynda 800 myńǵa jýyq adam emhanalarǵa tirkelgen .