Aqmola oblysynda memlekettik tilge qatysty onlaın beınerolıkter baıqaýy ótti

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Aqmola oblysynda «Qazaq tili - babamnyń tili, balamnyń tili» atty onlaın beınerolıkter baıqaýy ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qazaq tiline degen qurmet pen súıispenshilikke tárbıeleý, qoǵamnyń kez-kelgen ornynda qazaq tilinde sóıleýdi nasıhattaý, qazaq tiliniń etnosaralyq qarym-qatynas tili retinde qyzmetin nyǵaıtý maqsatynda oblysta kóptegen sharalar uıymdastyrylyp keledi.

Aqmola oblysynyń ishki saıasat basqarmasy «Qazaq tili - babamnyń tili, balamnyń tili» atty onlaın beınerolıkter baıqaýyn ótkizdi. Baıqaýǵa oblystyń túpkir-túpkirinen 50-ge jýyq beınerolık kelip tústi.

Qatysýshylar ózderiniń beınerolıkterinde qazaq tiline, ultqa degen qurmetterin kórsetip, kópshilik qaýymǵa qazaq tilinde sóıleýdi dáriptedi.

Qazylar alqasy baıqaýǵa usynylǵan beınerolıkterdiń baıqaý taqyrybyna sáıkestigin; biregeıligin; dybystyq súıemeldeýdiń bolýyn, beıne áserlerin; jalpy emotsııalyq qabyldaýyn, beınerolıktiń tehnıkalyq sapasyna mán berdi.


«Memlekettik tilimizdi halyqqa nasıhattaýdy, tildiń qudiret kúshin, qasıetin túsindirýdi maqsat etken bul saıystyń máni zor boldy. Baıqaýǵa qatysqan barlyq saıyskerler ózderiniń beınerolıkterinde til týraly óleńderdi mánerlep oqý, kúndelikti ómirdegi kórinesterden úzindiler keltirý, jumys barysyndaǵy tájirıbelerin bólisý arqyly kórsetip shyqty. Jastarymyzdyń tildi úırenýge, bilýge, qurmetteýge degen súıispenshilikteri óte qýantady» - dedi qazylar alqasynyń tóraǵasy Qarataı Baıkenuly.


Seıchas chıtaıýt