Aqmola oblysynda azyq-túlik vaýcherin qurý usynyldy

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Kókshetaýda «óńirdiń turaqtandyrý qoryndaǵy áleýmettik máni zor azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý mehanızmderiniń tıimdiligi» taqyrybymen onlaın ótken dóńgelek ústelde azyq-túlik vaýcherin qurý usynyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qazaqstannyń kommýnıstik halyq partııasynyń (QKHP) Aqmola oblystyq komıteti uıymdastyrǵan sharaǵa jergilikti kásipkerler, taýar óndirýshiler, oblystyq statıstıka departamentiniń, oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń, «Esil» áleýmettik kásipkerlik korporatsııasy UK» AQ basqarmasynyń basshylary men jergilikti jemqorlyqqa qarsy qyzmet ókilderi qatysty.

Oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasy basshysynyń orynbasary Jaslan Ábdirahmanov atap ótkendeı, óńirde aımaq basshysynyń ókimimen turaqtandyrý qoryn qalyptastyrý jáne paıdalaný boıynsha sheshim qabyldaıtyn komıssııa quryldy. Turaqtandyrý qoryn ulǵaıtý úshin bıýdjetten 650 mıllıon teńge qarjy bólingen.

Al, oblystyq statıstıka departamentiniń basshysy Ermek Mýsınanyń málimetinshe, áleýmettik máni zor azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy bólek baqylanady. On toǵyz negizgi kórsetkish Kókshetaý qalasyndaǵy segiz saýda núktesinde salystyrylady.

Jıynda aıtylǵandaı, áleýmettik máni zor azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrýda biraz másele bar.

«Aýylda turatyn halyq mal ustaǵysy kelmeıdi. Onyń sebebi tereńde jatyr. ıAǵnı, jemshóp qymbat. Jaıylym jerleri joq. Kóp jer telimderi baqylaýsyz, iri kólemde úlken fırmalarǵa bólindi. Sol sebepti mal ustaıdyn sharýalarǵa mal azyǵyn daıyndaýda qıyndyqtar týyp otyr. Budan bólek, azyq-túlik ónimderi qala dúkenderi men bazarlaryna tikeleı emes, deldal arqyly jetkiziledi. Osynyń barlyǵy aýyl sharýashylyǵy azyq-túliktiń qymbattaýyna ákelip soǵyp otyr», - dedi dóńgelek ústelge qatysýshylar.

Taǵy bir sebep bar. «Kókshe» áleýmettik kásipkerlik korporatsııasy UK» AQ basqarmasynyń basshysy Erbol Jaqsylyqov atap ótkendeı, kompanııa biraz úzilisten keıin byltyrǵy jyldyń qarasha aıynan ǵana jumysyn bastady. Sol sebepti qajetti biraz áleýmettik máni zor azyq-túlik taýarlary áli satyp alyna qoıǵan joq.

«100 teńgeden 2 myń tonna un satyp alyndy. Bul birinshi sortty nannyń baǵasyn turaqtandyrýǵa múmkindik berdi», - dedi ol.

Jıyn sońynda dóńgelek ústelge qatysýshylar azyq-túlik vaýcherin qurý týraly usynysyn aıtty.