Aqmola oblysynda azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý qalaı baqylanady

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý boıynsha jumys jalǵasýda. Bul týraly brıfıngte oblystyń kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń basshysy Erbol Ospanov málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Basqarma basshysynyń aıtýynsha, bıylǵy jyldyń segiz aıynyń qorytyndysy boıynsha Aqmola oblysynda ınflıatsııa deńgeıi 5,6 paıyzdy qurady. Qazaqstan halyqaralyq azyq-túlik naryǵyna qatysýshy retinde álemdegi baǵanyń ósý faktorlarynyń áserin sezinýde. Máselen, dándi, ósimdik maılaryna, sút ónimderine, etke, qantqa álemdik baǵalardyń ózgerýin sıpattaıtyn FAO azyq-túlik baǵalarynyń ındeksi aǵymdaǵy jyly sońǵy 10 jylda óziniń eń joǵary deńgeıine jetti jáne 2020 jylǵy jeltoqsanǵa qaraı tamyzda 27,4 paıyzdy jáne 2020 jylǵy tamyzǵa qaraı 33 paıyzdy qurady.

«Osy faktorlardy joıý jáne baǵanyń ósýin tejeý úshin oblysta 131 aýyl sharýashylyǵy jármeńkesi ótkizildi, onda 513,3 mıllıon teńgege 1027 tonna ónim satyldy. Jyl sońyna deıin 200 mıllıon teńgeden astam somaǵa 400 tonna ónim satatyn 50 - ge jýyq jármeńke ótkizý josparlanýda», - dep atap ótti E.Ospanov.

Oblys ákimdiginiń qaýlysymen 2021 jylǵy 31 tamyzdan bastap kúnbaǵys maıynyń shekti baǵasy lıtrine 641 teńge deńgeıinde belgilendi. Baǵany turaqtandyrý jónindegi Jol kartasyna sáıkes kún saıyn baǵalarǵa monıtorıng jáne saýda sýbektilerimen saýda ústemeleriniń mólsherin saqtaý boıynsha túsindirý jumystary júrgiziledi.

«Kokshe» áleýmettik kásipkerlik koorporatsııasy» turaqtandyrý qorynda belgili bir qor bar (1 251 tonna). Bul qant, 1 surypty un, sary maı jáne kúnbaǵys maıy. Budan basqa, taýarlardy satyp alý jalǵasýda jáne olardy satý júrgizilýde. Ol úshin Kókshetaý qalasynyń halyq tyǵyz ornalasqan aýdandarynda tórt «Kokshe Market» áleýmettik dúkeni jumys isteıdi (Ortalyq bazar, Vasılkovskıı jáne Tsentralnyı shaǵyn aýdandary, Abaı-Altynsarın kósheleri)», - dep qosty E.Ospanov.

«Aınalym shemasyn» odan ári iske asyrý úshin aǵymdaǵy jyly qosymsha 373 mıllıon teńge, al turaqtandyrý qoryn qalyptastyrýǵa 208 mıllıon teńge bólindi. Baǵany turaqtandyrý faktorlarynyń biri jergilikti azyq-túlik taýarlary óndirisin ulǵaıtý bolyp tabylady.

Máselen, azyq-túlik ónimderiniń ónerkásiptik óndirisi qańtar-shildede 17,7 paıyzǵa ósip, 78,7 mıllıard teńgeni qurady, sondaı-aq basym daqyldardyń (maıly daqyldar, kartop, kókónister jáne t.b.) egis alańdary ulǵaıtyldy.

«Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda oblysta azyq-túlik taýarlary baǵasynyń barlyq tizbegi boıynsha deldaldyq shemalardy tekserý jónindegi komıssııa quryldy. Osy komıssııa sheńberinde Kókshetaý qalasynyń kóterme saýda naryǵynda (jemis-kókónis ónimderi, jarma, qant, un, makaron tárizdi ónimder bar), sondaı-aq saýda jelilerinde (Small, Soıýz) taldaý júrgiziledi. Bul jumys Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes Úkimet qabyldaıtyn ınflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalarynyń kesheni sheńberinde kúsheıtiletin bolady. Bizdiń mindetimiz-2022 jyly ınflıatsııa dálizine 4-6 paıyz oralý», - dep túıindedi E.Ospanov.

Jalpy, basqarma Memleket basshysynyń Joldaýyn iske asyrý boıynsha, jetekshilik etetin baǵyttar boıynsha jumysty jalǵastyratyn bolady jáne qoıylǵan mindetterdi oryndaý boıynsha barlyq sharalardy qabyldaıdy.