Aqmola oblysynyń orman órti qaýpi bar maýsymǵa daıyndyǵy máz emes

Foto: Фото: Ақмола облысы Орман шаруашылығы және жануарлар дүниесі аумақтық инспекциясы
<p>KÓKShETAÝ. KAZINFORM &ndash; Aqmola oblysynyń memlekettik orman qorynyń aýmaǵy 1 mln gektardan astam bolsa, onyń 517 myń gektary ormandy alqap. Osyndaı úlken aýmaqta órtke qarsy is-sharalardy, órtpen kúresti orman sharýashylyǵynyń 23 kommýnaldyq memlekettik mekemesi atqarady.</p>

Búgingi tańda óńirdiń jazǵy maýsymdaǵy orman órtine daıyndyǵy kóńil kónshitpeıdi. Bul týraly vıtse-premer Qanat Bozymbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken órt qaýpi bar kezeńge daıyndyq jónindegi keńeste QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Erlan Nysanbaev baıandaǵan bolatyn.

Onyń sózinshe, úsh oblys pen «Semeı ormany» rezervaty yqtımal orman órtine daıyn emes. Sonyń arasynda Aqmola oblysy da bar.

Foto: Aqmola oblysy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasy

Osyǵan baılanysty, Kazinform tilshisi Aqmola oblysy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasynan osy másele boıynsha naqtylap bildi. 

Vedomstvonyń málimetinshe, QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń 2024 jylǵy 29 qańtardaǵy № 27-4/18-nk «2023 jylǵy órt qaýipti maýsymnyń qorytyndylary jáne 2024 jylǵy órt qaýipti maýsymǵa daıyndyq jónindegi mindetter týraly» buıryǵyna sáıkes, ınspektsııa mamandary bıylǵy jyldyń 18-29 naýryzynan bastap 22 memlekettik orman sharýashylyǵyna tekseris júrgizgen.

Sonyń qorytyndysy boıynsha birqatar orman sharýashylyqtarynda órt qaýipsizdigi qaǵıdalary talaptarynyń buzylýy anyqtaldy, jol berilgen buzýshylyqtar úshin jalpy somasy 904 540 teńgege QR Ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly kodekstiń 367-babynyń 1 jáne 3-bóligi boıynsha aıyppul túrinde 9 laýazymdy adam ákimshilik jazaǵa tartylǵan.

Foto: Aqmola oblysy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasy

Onyń ishinde «Kishi-Túkti», «Otradnoe» orman sharýashylyqtarynyń basshysy mindetin atqarýshy 2 tulǵa jáne «Respýblıkalyq selektsııalyq – tuqym ósirý ortalyǵy» RMQK Soltústik óńir fılıalynyń 1 dırektory, «Urymqaı», «Kýıbyshevskıı», «Aqkól», «Krasnoborskıı» orman sharýashylyqtary men «Býrabaı» MUTP, «Jasyl Aımaq» RMK-dan barlyǵy 6 laýazymdy tulǵa bar.

«Anyqtalǵan buzýshylyqtardyń qorytyndysy boıynsha kemshilikterdi joıý úshin orman sharýashylyqtary ıelerine mindetti nusqamalar berildi. Olardyń belgilengen merzimde oryndalýy shart», - deıdi Aqmola oblysy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasynyń basshysy Lashyntaı Dúısenov.

Foto: Aqmola oblysy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasy

Aıtýynsha, memlekettik orman sharýashylyqtarynda órtke qarsy qyzmet barlyq jerde «Memlekettik orman ıelenýshiniń orman órt stantsııasy týraly erejeni bekitý týraly» QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń 2015 jylǵy 30 qańtardaǵy № 18-02/54 buıryǵyna (budan ári – JPQ týraly Ereje) sáıkes keltirilmegen. 

Foto: Aqmola oblysy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasy

Oblys ákimdiginiń birde-bir orman sharýashylyǵy mekemesinde jyl boıy jumys isteıtin orman órt sóndirý stantsııalary joq, onyń ornyna ákimdiktiń memlekettik orman sharýashylyǵy mekemelerinde orman órt sóndirý stantsııalary retinde qujattalǵan 1 jáne 2 tıpti órt-hımııalyq stantsııasy retinde jumys isteıdi, alaıda olar orman órti stantsııasy týraly erejeniń talaptaryna sáıkes kelmeıdi. Al «Buqpa» jáne «Barap» orman sharýashylyǵy, «Respýblıkalyq selektsııalyq – tuqym ósirý ortalyǵy» RMQK Soltústik óńir fılıalynda órt hımııalyq jáne orman órti stantsııalary múldem joq.

Tekseris qorytyndylary Aqmola oblysy ákimdiginiń basshylyǵyna jáne QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetine joldanǵan.

«Óńirde orman órtine qarsy daıyndyq jumystary aıaqtaldy. Jergilikti ormanshylar qolda bar tehnıka men qural-saımandaryn saılap qoıǵanymen, keıbir orman sharýashylyqtarynda tehnıka jetispeıdi. Orman sharýashylyqtarynyń tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý ózekti máseleniń biri. Byltyr bul salaǵa 470 mln teńge bólingen. Ondaǵan órt sóndirý kóligi men patrýldik keshender satyp alyndy. Al bıyl tehnıkalyq parkti jańartýǵa 100 mıllıonǵa teńgege jýyq qarjy qarastyrylyp otyr», - dep túıindedi vedomstvo basshysy.

Seıchas chıtaıýt