Aqmola oblysynda naýqastyń shaǵymyn burmalaǵan feldsher sottaldy
Aqmola oblysy soty baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, Qosshy qalalyq soty adam densaýlyǵyna abaısyzda aýyr zııan keltirýge ákep soqqan, nemquraılyq saldarynan kásibı mindetterin tıisinshe oryndamaǵany úshin «103» qyzmeti boıynsha shaqyrýlardy qabyldaıtyn feldsherge qatysty qylmystyq isti qarady (Qylmystyq kodeksiniń 317-babynyń 2-bóligi).
Sot úkimdi oblystyq jedel medıtsınalyq járdem stantsııasy, Aqmola qosalqy stantsııasy jáne Qosshy qalasynyń emhanasy qyzmetkerleri ujymdarynyń qatysýymen jarııa etti.
Sotta anyqtalǵandaı, «103» qyzmetiniń dıspetcheri naýqas «Ý.»-dan shaqyrýdy qabyldap, «arterııalyq gıpertenzııamen esepte turǵan, keýdede aýyrsyný, jedeldiktiń 1-sanatyndaǵy shaqyrý» habarlamasymen ony Qosshy qalasyna joldaǵan.
Qosshyda feldsher «S.» shaqyrýdy qabyldaı otyryp, 1-shi sanattan 4-shi sanatqa aýystyrǵan, naýqastyń shaǵymyn burmalap «joǵary temperatýra, 1 aptadan astam aýyrady, qatty jótel» dep kórsetip, emhanaǵa joldaǵan.
Emhananyń feldsheri «A.» naýqas «Ý.»-ǵa 4-shi sanat boıynsha medıtsınalyq kómek retinde tekseris júrgizip, ınektsııa jasap ketken. «Ý.» medıtsınalyq kómekke qanaǵattandyrylmaı Astana qalasynyń aýrýhanasyna óz betinshe barýǵa májbúr boldy. Aýrýhanada oǵan «Júrektiń ıshemııalyq aýrýy. Mıokard ınfarktisi. Stentteý. Kardıogendi shok. Klınıkalyq ólimnen keıingi jaǵdaı» dıagnozy qoıyldy.
«S.»-tiń kinási saraptamalardyń qorytyndylarymen, jábirlenýshi men kýágerlerdiń aıǵaqtarymen, feldsherge shaqyrýdyń jedeldigi sanatyn ózgertýge tyıym salatyn normatıvtik quqyqtyq aktilermen jáne istiń basqa materıaldarymen rastaldy.
«Jaza taǵaıyndaýda sot abaısyzda jasalǵan aýyrlyǵy az qylmystyń jasalǵanyn, sottalýshynyń júktiligi (22 aptadan astam merzimde) bolýy jeńildetetin jaǵdaı retinde, aýyrlatatyn mán-jaılardyń bolmaýy, buryn sottylyǵy joqtyǵy tárizdi jaǵdaılardy eskerdi. Sot úkimimen «S.»-ǵa medıtsınalyq qyzmet kórsetý quqyǵyn aıyra otyryp, probatsııalyq baqylaý belgilenip 1 jyl 6 aıǵa bas bostandyǵyn shekteý jazasy taǵaıyndaldy», - dedi vedomstvodan.
Sottyń baspasóz qyzmetinen atap ótkendeı, sonymen qatar, sot oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy atyna tıisti sharalar qabyldaý úshin jeke qaýly shyǵardy.
«Jeke qaýlymen sot jedel medıtsınalyq járdem qyzmetkerleriniń abaısyzda naýqastyń densaýlyǵyna aýyr zııan keltiretin medıtsına salasyndaǵy normatıvtik quqyqtyq aktilerdi óreskel buzýshylyǵyna nazar aýdardy. Sot aktileri zańdy kúshine engen joq», - dep tolyqtyrdy vedomstvodan.
Aıta ketsek, budan buryn Aqmola oblysynda jedel járdem kóligi jol apatyna ushyrap, polıtsııa is qozǵaǵanyn jazǵan edik.