Aqmola oblysynda kóne qorǵandy traktormen jyrtqandarǵa qatysty is qozǵaldy
Jelidegi jazbada Ortaq, Aıǵyrjal, Kúsep, Razdolnyı, Jambyl aýyldarynyń turǵyndary Zerendi aýdandyq PB qyzmetkerlerinen kóne qorǵandy jyrtqan adamdardy jaýapqa tartýdy suraıdy. Turǵyndardyń sózinshe, kóne qorǵandy kúzde «Dıhan Plıýs» sharýa qojalyǵynyń jumysshylary traktormen jyrtqan, sodan beri áli jazaǵa tarylmaǵan. Osyǵan baılanysty Aqmola oblysy PD baspasóz qyzmeti is qozǵalyp, sotqa deıingi tergeý amaldary bastalǵanyn atap ótti.
«1 aqpanda Zerendi aýdanyndaǵy Ortaq aýyly turǵyndarynyń jer jyrtý kezinde eski zıratty qorlaǵan «Dıhan Plıýs» sharýa qojalyǵynyń qyzmetkerlerine qatysty sharalar qabyldaý týraly ótinishi boıynsha QR Qylmystyq kodeksiniń 294-baby (vandalızm) boıynsha sotqa deıingi tergeý bastaldy», - dep túsindirdi Aqmola oblysy PD baspasóz qyzmetinen.
Aqmola oblysy mádenıet basqarmasy Tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń dırektory Jasulan Úkeevtiń sózinshe, bul jerde erte temir dáýiriniń qorǵandary (b.z.d. 7-3 ǵasyrlar) jáne keıingi ortaǵasyrlyq qorymdar (18-19 ǵǵ. ) ornalasqan. Alaıda, «Dıhan Plıýs» sharýa qojalyǵynyń qyzmetkerleri jerdi jyrtqan kezde kóne qorǵandar men qorymdardyń baryn eshkim bilmegen jáne óńirdiń kıeli esketkishteri men tarıhı eskertkishteriniń tiziminde bolmaǵan.
«Ótken jyldyń kúzinde Ortaq aýyly turǵyndarynan kóne qorymdy «Dıhan Plıýs» sharýa qojalyǵynyń jumysshylary traktormen jyrtqany týraly habar tústi. Birden Tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń mamandary aıtylǵan jerge baryp, zerttedik, aıtylǵandaı bir eki beıittiń ústinen tehnıka ótkeni anyqtaldy. Bul jerden jeti qorǵan tabyldy, ıaǵnı, erte temir dáýiriniń qorǵandary (b.z.d. 7-3 ǵasyrlar) jáne keıingi ortaǵasyrlyq qorymdar (18-19 ǵasyrlar) ornalasqan. Osynda kóne qorymdar baryn bizde, «Dıhan Plıýs» sharýa qojalyǵynyń jumysshylary da bilgen joq. Biz óz tarapymyzdan aýdan ákimdigine eskertip, resmı hat joldadyq. Onda bul qorymdar memleket qorǵaýyna alynatyny aıtylǵan», - dep túsindirdi Jasulan Úkeev Kazinform tilshisiniń saýalyna.
Aıtýynsha, atalmysh sharýa qojalyǵynyń basshylyǵy jer kepken kezde sol mańdaǵy qorymdardyń aýmaǵyn qorshaýǵa ýáde bergen.
Aıta ketsek, budan buryn Asqar Zabıkýlınge Kókshetaýda eskertkish ornatylǵanyn jazǵan edik.