Aqyly joldardyń qysqa daıyndyǵy kóńilden shyǵa ma
Mıllıardtarǵa salynǵan jol boıy servısteri qańyrap tur
Pavlodardan elordaǵa deıingi tórt jolaqty, 1A sanatyna jatatyn avtobannyń 191 kılometri bizdiń oblystyń, ózgesi Aqmola óńiriniń aýmaǵynda ornalasqan. Búginde jeńil kólikter bul jolda bir aralyqqa 490 teńge, júk kólikteri salmaǵyna, al avtobýstar oryn sanyna baılanysty 2390 teńgeden 11 990 teńgege deıin tóleıdi. Saǵatyna 140 kılometrge deıin yzǵytýǵa bolatyn jańa standarttaǵy joldyń arqasynda bas qalaǵa deıingi ýaqyt burynǵyǵa qaraǵanda qysqardy, jeńil kólikpen nebári 3-3,5 saǵatta jetip barasyz. Osylaısha kúrejol qazirgi ýaqytta kólik aǵyny boıynsha elimizdegi sheshýshi ınfraqurylymnyń birine aınalyp úlgerdi.
Ókinishke qaraı, osy eki aralyqta jolaýshylardyń kóńiline unamaıtyn kemshilikter jeterlik. Ásirese, jol boıyndaǵy servıs aqsap tur. Janar-jaǵarmaı quıý stansalarynyń, dámhanalar men qonaqúılerdiń, jyly dárethanalardyń jetkiliksizdigi aıqyn baıqalady. Bul másele, ásirese, elordadan beri qaıtqanda ózekti. Aqmola oblysynan bastap Ekibastuzǵa deıin kólik otynyn satatyn stansalar joq. Kólik aǵyny qalyń, ortasy temir qorshaýmen bólingen avtobanda retsiz toqtaýǵa ruqsat joq. Muny jaqsy biletin júrgizýshiler Astana qalasynan shyǵarda mashınasynyń bagyna aýzy-murnynan shyǵaryp benzın quıyp alady. Al avtomobılderge tehnıkalyq qyzmet kórsetýdiń nebári birneshe pýnkti ǵana ornalasqan.
Óńirlik kásipkerler palatasynyń Ekibastuzdaǵy fılıalynyń dırektory Medııat Musanap jol boıymen aýyr júk kólikteri jıi júretinin, syrttan keletin tasymaldaýshylarǵa bul aýmaqta sapaly qyzmet kórsetilmeı otyrǵanyn jetkizdi.
— Jergilikti kásipkerler jol boıynda kásip ashýǵa yntaly. Alaıda «QazAvtoJol» usynatyn talaptar olardyń kóńilinen shyqpaıdy. Janarmaı quıý beketterin, dámhanalar salý týraly usynystar bolǵanymen, olarǵa qajetti jerdi rásimdeý, ınfraqurylym tartý úlken máselege aınalyp tur. Ulttyq kompanııa kásip bastaǵysy keletinderge ýádeni úıip-tókkenimen, is júzinde aıtqanyn oryndaı almaı keledi. Osydan birer jyl buryn aktsıonerlik qoǵamnyń tapsyrysymen Shiderti kenti mańynda kópfýnktsıonaldy jol boıy keshenin (kempıng) turǵyzǵan. Quny shamamen 1,5 mlrd teńge turatyn jobanyń qurylysy aıaqtalǵanymen, ol búginde qańyrap bos tur. Sebebi nysandy jalǵa alýǵa dármeni jetetin áleýetti kásipker joq. Ony qoıyp, jol boıynda kólikterge tehnıkalyq qyzmet kórsetetin servıstik uıymdar men men tehnıka dóńgelegin jóndeıtin sheberhanalar da joqtyń qasy. Alda qys kele jatyr. Bul máseleler sýyq túsken mezgilde asa ózekti, — deıdi ol.
Joǵarydaǵydaı keshenniń taǵy biri ekinshi sanatty aqyly avtojolǵa jatatyn «Pavlodar — Qalbataý» tas jolynda, dálirek aıtqanda Aqqýlyda 5 jyldan beri bos turǵanyn aıtyp ótsek te bolady. Jalpy somasy 1 mlrd teńgege jýyq qarajatqa salynǵan alyp qurylysty áli kúnge jalǵa alatyn kásipker tabylmady.
Jergilikti belsendi turǵyndardyń sózine qulaq túrsek, ulttyq kompanııanyń («QazAvtojol») mundaı kópfýnktsıonaldy keshenderdi áý basta salǵanynyń ózi qatelik bolǵan. Jolaýshylarǵa arnalǵan barlyq qolaıly jaǵdaılardyń tutas keshenin, atap aıtqanda, janarmaı quıý stansasy, qonaqúı, dámhana, avtokólik jýý orny, tehnıkalyq qyzmet kórsetý stansasy jáne demalýǵa arnalǵan alańy bar jol boıy servısin ustap turý asa qymbat.
Barlyǵy bir jerde shoǵyrlanýyna baılanysty olardy bir ortalyqtan jylytý, kútý, qyzmet kórsetý, qyzmetkerlerge eńbekaqy tóleý qyrýar qarajatty talap etedi. 2019 jyly elimiz boıynsha mundaı 41 nysan salynatyny aıtylǵan. Alaıda alǵashqy 4 keshendi salyp, olardyń jartysy paıdalanýsyz turyp qalǵanda, jobanyń ózi sátsiz ekeni aıqyn boldy. Sóıtip aktsıonerlik qoǵam odan birjola bas tartqan.
«Qazirgi ýaqytta bıznes qala syrtynda jumys isteýge daıyn emes. Sátti menedjment jetispeıdi. „Batys Eýropa — Batys Qytaı“ tasjolynyń Qyzylorda oblysyndaǵy bóliginde bul boıynsha jaǵymdy mysaldar barshylyq. Ol jerde kólik aǵyny úlken, bıznes jaqsy júrip jatyr. Al Pavlodar oblysyndaǵy baǵytta másele qalyptasyp otyr, bıznes ókilderi belsendi emes», degen ýájdi estidik kompanııanyń jol boıy servısin damytýǵa jaýapty mamandarynan.
Jyly dárethanalar jetispeıdi
Pavlodar men Astana arasynda jolaýshylar tasymalyn júzege asyratyn jeke kásipker Áset Qaıratov eki aralyqta jyly dárethanalardyń az ekenin aıtady. Bul qysta jolaýshylar úshin qıyndyq týdyrady.
— Jyly dárethanalar elordadan kele jatqanda Ekibastuz qalasyna 30 shaqyrym qalǵan jerde (Baıet aýyly tusynda) jáne Tórtqudyq eldi mekeni mańynda ornalasqan. Odan basqa Shiderti kenti men Qalqaman aýylyndaǵy dámhanalar ishinde ilýde bir mundaı dárethanalar kezdesedi. Bul dámhanalardyń barlyǵy táýlik boıy jumys istemeıtinin eskerý kerek. Al Baıet pen Tórtqudyqtyń arasy shamamen 100 kılometrdeı. Endeshe bul eki aralyqta jolaýshylardyń qajettilikteri úshin taǵy da qosymsha zamanǵa saı dárethanalar salynýy kerek dep esepteımiz. «QazAvtoJol» úlken keshenderdi salǵansha, ornyna shaǵyn dámhanalar men janarmaı quıý stansalaryn turǵyzǵany yńǵaıly bolar edi. Olardy jalǵa alǵan kásipker qysta jylytýǵa da kóp shyǵyndalmas edi. Ári olar nysandardy satyp alyp, ary qaraı ózi damytatyny anyq, — dep esepteıdi Áset Qaıratov.
Jyly dárethanalar men dámhanalar máselesi «Pavlodar — Qalbataý», «Pavlodar — Reseı Federatsııasynyń shekarasy» aqyly joldarynda da ózekti. Máselen Reseı Federatsııasy baǵytyndaǵy jolda jyly dárethana 100 shaqyrym jerdegi Tereńkól aýylynda ǵana ornalasqan.
Jaryǵy joq kópir qaýipti
Avtoban boıyn jaryqtandyrýǵa qatysty da júrgizýshiler shaǵymy kóp. Ásirese, Qalqaman, Pogranıchnık jáne Shiderti aýmaqtaryndaǵy kópirlerdiń mańynda jaryq shamdary jıi sónip qalady. Sonyń kesirinen túngi ýaqytta júrgizýshiler burylatyn jerden ótip ketip, sarsańǵa túsip júrgeni.
Bıyl atalǵan eldi mekendermen qosa, «Bozshakól» jáne «Qaraǵandy» jol aıryqtarynda jaryq júıesi durys istemeı tur. Bul túıtkildiń sebebin «QazAvtoJoldan» suraǵanymyzda, kompanııanyń óńirlik fılıaly dırektorynyń orynbasary Almat Shoıynbaev bylaı dep jaýap qaıtardy:
— 10 kılovattyq kabeldiń isten shyǵýyna baılanysty «Bozshakól» jáne «Qaraǵandy» jol aıryqtarynda jaryq shamdary qosylmaı qaldy. Al bıylǵy 28 qazannan bastap «QAJservıs» JShS-nyń elektromonterler brıgadasy «Qyzylorda-Pavlodar-Ýspenka-RF shekarasy» avtojolynyń 1206-1367 shaqyrymynda jaryqtandyrýdy qalpyna keltirý jumystaryn bastady. Qalqaman jáne Pogranıchnık jol aıryqtarynda jaryq júıesi bar, biraqta aqaý anyqtalǵan jerlerde jumystar júrgizilip jatyr. Bul ýchaskede jaryqtandyrýdy qalpyna keltirý jumystary qarasha aıynyń sońyna deıin jalǵasady, — deıdi ol.
Anyqtap bilgenimizdeı, aqyly ýchaskeler aıryqtaryndaǵy jaryqtandyrýdy ishinara ajyratýdyń sebebi — jaryq shamdary men olardyń jınaqtaýyshtarynyń jumys isteý merziminiń az bolýynan. Saldarynan júıe mezgil saıyn isten shyǵyp, jaryqtandyrý júıesi toqtap qalady. Kún sáýlesi az, túni uzaq qys mezgilinde jol qıylystarynyń jaryqtandyrylýy qys mezgilinde asa mańyzdy másele.
Avtoban nege jabyla beredi?
Qysta eń jıi jabylatyn jol — elordaǵa aparatyn avtoban. Boran soqsa, kóktaıǵaq paıda bolsa avtoban jabylýǵa daıyn turady. Arqaǵa bet qaratpaıtyn aıaz ben kóz ashtyrmaıtyn boran áli jetip úlgergen joq. Soǵan qaramastan bıyl qarasha aıynyń basynan beri avtoban aýa raıyna baılanysty birneshe márte jabylyp úlgerdi. Bul másele júrgizýshilerge unamaıdy. Atalǵan jolmen turaqty júretin kólik júrgizýshilerdiń oıynsha, «QazAvtoJoldyń» qysta joldy tazalaýǵa, kóktaıǵaqqa qarsy materıaldy shashýǵa áleýeti jetkiliksiz.
— Jolǵa jaýapty kompanııada qar tazalaıtyn arnaıy tehnıkalar men qyzmetkerler sany az sııaqty. Qysta qar qalyń jaýǵanda kólikter kolonna bolyp keptelip turyp qalamyz. Al joldy tazalap júrgen arnaıy kólikterdi óte sırek kóremiz. Betondy jol qysta óte taıǵaq, sál jylymyq bolsa joldyń beti aınadaı jarqyrap shyǵa keledi. Alaıda kóktaıǵaqqa qarsy qum men ózge de materıaldar shashyp júrgenderdi ushyrastyrǵan emespiz. Másele týyndap, jol-kólik apattary jıileı bastasa ǵana tehnıkalary boı kórsetedi. Reseı jaqqa jıi saparlap turamyn. Kórshi eldiń joldarynda belgili bir qashyqtyq saıyn tehnıkalar bazasy ornalasqan. Qar jaýsa, kóktaıǵaq bolsa, birden iske kirisedi. Nátıjesinde joldy jaýyp tastaý degen tájirıbe olarda óte sırek. Al bizdegi servıstik kompanııalar bul iske jaýapsyz qaraıtynyn baıqaımyz. Osyndaı jaýapsyzdyqtan apattar týyndap, qanshama adamnyń ómiri qıylyp jatyr. Buǵan qosa avtobannyń Shiderti men Bozshakól arasyndaǵy jol ýchaskesi de búginde ár jeri tesilip, túnde júrip ótýge asa qaýipti. Bilmeıtin adamdar qatty jyldamdyqpen júrip, kóligin búldirip alyp jatyr, keıde osynyń saldarynan jol-kólik apattary da bolyp turady, — deıdi eki ortada júk tasymalymen shuǵyldanatyn Berik Esqalıev esimdi júrgizýshi.
«QazAvtoJol» AQ Pavlodar oblystyq fılıalynyń dereginshe, respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldardy qysqy ýaqytta kútip ustaý boıynsha jumystardy oryndaý úshin 107 tehnıka bar.
— Onyń ishinde shnekorotor-9 birlik, KDM-45 birlik, avtogreıderler-17 birlik, traktorlar (K-700, MTZ jáne t. b.) — 24 birlik, býldozerler-3 birlik, tıegishter — 9 birlik. Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn qysqy kezeńde sapaly ustaý úshin 4 birlik avtogreıder satyp alyndy, sondaı-aq 33 birlik tehnıkany jalǵa alýǵa konkýrs jarııalandy. Oblys aýmaǵynda respýblıkalyq mańyzǵa ıe 1662,78 shaqyrym jol bar, olardy kútip ustaýǵa «QAJservıs» JShS Pavlodar oblystyq fılıaly jaýapty. Shtatta aýyr tehnıkamen jumys isteýge mamandanǵan bilikti mamandar bar, sondaı-aq aýyr tehnıkanyń jaramdylyǵyn saqtaý úshin óz avtosharýashylyqtaryn ustaıdy. Seriktestik sońǵy tórt jylda 31 tehnıka (MTZ 92 — 3, KDM — 17, tıegish — 7, avtogreıder — 4) satyp aldy, -dep habarlady kompanııadan.
Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryna qyzmet kórsetý úshin atalǵan kompanııaǵa bıyl 5,6 mlrd teńge qarajat bólingen. Onyń 2,9 mlrd teńgesi aqyly joldarǵa baǵyttalǵan. Bul qarajatqa jol boıyndaǵy qar ustaıtyn ýchaskelerge transheıalar men bilikter, aǵashtan qalqandar ornatý josparlanǵan.
Buǵan qosa jıekter men betkeılerdiń shóbi shabylyp, butalar men ózge de ósimdikter otalyp, shuńqyrlar jamalǵan. Qysqa ýaqytta paıdalaný úshin «QAJservıs» 14033 tekshe metr qum, 3367 tonna ıleý, 3502 tonna tehnıkalyq tuz, 2165 tonna kómir, 5,4 tonna kóktaıǵaqqa qarsy reagent daıyndaǵan. Jol boıynda qyzmet kórsetýge 14 óndiristik baza, 9 qazandyq, 12 jylytý pýnkti daıyndalyp jatyr.
Óńirdegi ózge joldardyń hali neshik?
Pavlodar oblysynyń aýmaǵyndaǵy jalpy uzyndyǵy 5,5 myń kılometr kólik joldaryn kútip ustaýǵa 3,4 mlrd teńge bólingen. Buǵan respýblıkalyq, oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldar enedi.
Pavlodar oblysy jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy basshysynyń orynbasary Narıman Omardyń sózinshe, qys kezeńinde jalpy paıdalanymdaǵy avtomobıl joldarynda qaýipsiz jáne úzdiksiz jol qozǵalysyn qamtamasyz etý maqsatynda 38 merdigerlik uıymmen sharttar jasalǵan.
Sondaı-aq kóktaıǵaqqa qarsy 8,3 myń tonna materıal daıyndalyp, joldarda 387 arnaıy tehnıka men 850-deı jumysshy jumyldyrylǵan. Aımaq joldarynda 3 negizgi kópir, 846 jaryq tiregi, 16 jol aıryǵy, 3 myńǵa tarta jaryqshamdary bar.
Al energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń aqparaty boıynsha 97 merdigerlik uıym kósheler men eldi mekenderdi kútip ustaýǵa jaýapty. Olardyń 576 birlik arnaıy tehnıkasy bar, jol jıekterindegi qardy qolmen jınaý jumystaryna 600-deı jumysshy jumyldyrylady dep josparlanǵan.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Joldyń sapasyna aıryqsha nazar aýdarý kerek. Mundaı jobalarǵa qolynan is keletin, tıisti tehnıkamen jabdyqtalǵan óz kásiporyndarymyzdy tartý kerek. Jalpy, jol máselesine kelgende bir ǵana maqsat bolýǵa tıis. Respýblıkalyq nemese aımaqtyq jol bolsyn, elimizdegi joldyń bári sapaly bolýy kerek. Ázirge jaǵdaı máz emes», — degen edi.
Bul máseleni tarqatý úshin «QazAvtoJol» kompanııasynyń basshylyǵy asa baıypty ári sheshimdi ister atqarady dep senemiz. Joldardy aqyly etpes buryn onyń boıynda jolaýshylar aıaldap, demalatyn zamanǵa saı servıstik oryndar turǵyzǵany abzal. Servıs jaqsarsa, aqyly joldaǵy qaýip-qater azaıyp, kólik aǵyny molaıa túsetini anyq.