«Aqıqatyn aıtsaq aşy, balalar dárigeri tapshy...» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Qarjy polıtsııasy organdarynyń aýmaqtyq attestatsııalyq komıssııalary óz jumysyn aıaqtady. 17 aýmaqtyq komıssııada attestattaýdan Qarjy polıtsııasy akademııasy men aýmaqtyq departamentterdiń 2364 qatardaǵy qyzmetkeri ótti», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi nómirindegi «Árbir besinshi qyzmetker synaqtan óte almady» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, atalǵan komıssııalarda attestattaýdan 2437 qyzmetker ótýi tıis bolatyn, alaıda 16 qyzmetker laýazymdarynan bosatý týraly baıanattar jazyp, attestattaýdan ótýden bas tartty, 3-i - áskerı-medıtsınalyq komıssııalarǵa qaralýǵa jiberildi, 26 qyzmetker ýaqytsha eńbek qabiletsizdigine baılanysty, 20-y - qyzmettik is-saparda bolýyna baılanysty, 4-i - kezekti eńbek demalysynda bolýyna baılanysty, 4-i - júktiligine baılanysty attestattaýdan ótken joq.
Jastar saıasaty elimiz táýelsizdik alǵan kezden beri eń ózekti máselelerdiń biri bolyp keledi. Onyń ózekti bolatyn da jóni bar. Óıtkeni, jastar - bizdiń bolashaǵymyz. Jastar - erteń elimizdiń tutqasyn ustap, onyń qazirgi damý deńgeıin odan ári jalǵastyratyn qoǵamnyń belsendi bir bóligi. Sondyqtan jastarǵa, jastar saıasatyna, jastar máselesine qaı kezde bolsyn erekshe nazar aýdarylatyny sózsiz. Qazir jastar saıasaty memlekettik mańyzy bar jumysqa aınaldy. Oǵan elimizde 2020 jylǵa deıingi memlekettik jastar saıasaty tujyrymdamasy jobasynyń usynylyp, onyń búginde qyzý talqylanyp jatqany dálel bola alady. Osy rette «Egemen Qazaqstan» gazeti jastar saıasatymen tyǵyz aınalysyp, óziniń qaderı-halinshe jastar máselesin sheshýge atsalysyp júrgen azamattyń biri, «Qazbrend» qoǵamdyq qorynyń dırektory Evgenıı Rıbalkony suhbatqa tartqan. Suhbat «Jańalyq qaıda? Jastarda» degen taqyryppen berilgen.
***
«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Alyp peshte qaınap jatqan ıadrolyq polıgon alapat apatqa uryndyryp júrmeı me?» degen maqalada Semeı polıgonynyń oshaǵy bolǵan Degeleń taýyna jaqyn jerdegi eldi mekenderdiń sheshilmegen búgingi jaıy qozǵalady. «Bul jerde budan ary adam turýǵa bolmaıdy, polıgon shekarasyndaǵy radıatsııalyq deńgeıi óte joǵary aımaq» dep áldeqashan Semeı qalasyna kóshirilýi tıis Samaı aýyly áli kúnge apatty aımaqta ómir súrip jatýy, oǵan basty sebep osy aýyldyqtardyń kóship barýy tıis qaladaǵy turǵyn úı kesheni qurylysynyń uzara túsýi sekildi faktiler keltirilgen bul maqalada. Bárinen qorqynyshtysy, atalǵan óńirde sý da shóp te, tirshilik kózderi de densaýlyqqa qatty zııandyǵy boıynsha ǵalymdardyń keltirgen derekteri jan túrshiktiredi. «Semeıdiń sý qoımalary, mal jáne egin sharýashylyq aımaqtarynda ótkizilgen muqııat bıofızıkalyq zertteýlerden keıin sý ıadrolyq polıgonnyń «ý taratýshy» retindegi negizgi kózi degen sheshimge keldik. Eger adam uzaq ýaqyt boıy mundaǵy sýdy paıdalansa, onyń aǵzasynyń qyzmeti buzylady», - deıdi maqalada qazaqstandyq ǵalym, bıologııa ǵylymynyń doktory, professor Vıktor Inıýshın.
«Alash aınasy» gazetiniń Órkenıet beti bútindeı kemeńger jazýshy Muhtar Áýezovtyń týǵan kúnine arnalǵan. Arnaıy betten jazýshynyń qıly ári syrǵa toly taǵdyry jónindegi málimettermen qatar búginderi Gollandııanyń Hertogen Bos qalasynda turatyn Muhtar Áýezovtiń nemeresi, shyǵystanýshy ǵalym, Ortalyq Azııanyń ıntellektýaldy tarıhy jónindegi eń iri mamandardyń biri Zıfa-Alýa Áýezovanyń suhbatymen tanys bola alasyzdar.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, on jyldyń ishinde elimizde bala ólimi 14,9 paıyzǵa tómendedi. Al 2010 jylmen salystyrǵanda, 1000 gramǵa deıingi, ıaǵnı óte qaýipti salmaqtaǵy sharanalardyń tiri qalyp,ómir súrýi 1,6 paıyzǵa ulǵaıypty. Áıtse de, medıtsınaǵa engizilgen jańa tehnologııalarmen jumys isteıtin bilikti maman tapshy. «Elimizdiń pedıatrııa salasynda problemalar bar. Dál qazir kadr tapshylyǵy anyq baıqalady. Ásirese, neonotologtar men reanımatologtar jetispeıdi. Óıtkeni atalǵan eki salany meńgerý ońaı emes», - depti basylymǵa elimizdiń bas pedıatry Gúlnar Kenjetaıqyzy. Maqala «Aqıqatyn aıtsaq aşy, balalar dárigeri tapshy...» degen taqyrypta jarııalanǵan.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrkııa Uly Ulttyq Jınalysynyń Tóraǵasy Jemıl Chıchekpen kezdesti. Kezdesý barysynda N.Nazarbaev Qazaqstan táýelsizdiginiń 20 jyly ishinde eki el arasyndaǵy qarym-qatynastyń joǵary deńgeıge kóterilgenin atap ótti. «Bizdiń ózara qarym-qatynasymyzdy nyǵaıtý maqsatynda Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesi qurylyp, jumys istep jatyr. Sonymen qatar, elimizdiń óńirlerinde 20-dan astam qazaq-túrik lıtseıi jáne 2 ýnıversıtet jumys isteıdi. Bul - bizdiń elderimizdiń arasyndaǵy ózara senim men qarym-qatynastardyń damýynyń joǵary dınamıkasynyń aıǵaǵy. Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy parlamenttik baılanystardy osyndaı joǵary deńgeıde nyǵaıtý qajet», - depti Memleket basshysy.