Ákeler forýmy – Qazaqstandaǵy erlerdiń 40 paıyzy otbasyndaǵy bala kútimi men tárbıeleý mindetterin teń bólisedi
Jıynda «Ákeler odaǵy» RQB tóraǵasy Maqsutbek Aıtmaǵanbet ákeler birlestiginiń qurylý tarıhyna toqtalyp, forýmnyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Ákeler forýmynda ulttyq qundylyqtar, patrıotızm, ınklıýzııa, otbasylyq bilim, ómirlik daǵdylar, mektepterdegi ákeler keńesi jáne buqaralyq sport taqyryptarynda 7 sessııa ótti.
«Bıyl Ákeler odaǵynyń qurylǵanyna 10 jyl tolady. Osy jyldar ishinde qozǵalys elimizdiń barlyq óńirlerin qamtydy. Jaýapty, sanaly jáne pozıtıvti ata-ana bolýǵa baǵyttalǵan 1000-nan astam joba iske asyryldy», - dedi M.Aıtmaǵambet forýmnyń ashylýynda.
Pedagog-koých Ǵalymbek Bermaǵambetovtiń aıtýynsha, Ákeler forýmynyń naqty nátıjesi – kóp mektepterde ákeler keńesiniń qurylýy boldy.
«Kóp jaǵdaıda mektepte ata-analar jınalysy dese, oǵan analar ǵana baratyn. Al qazir ákeler keńesi jıi ótedi, jyldyq jospar jasalyp, ákesi joq balalarǵa áke ornyn toltyrý máseleleri talqylanady. Taǵy bir ózekti másele – qazirgi ákeler kóbine bankomatqa uqsap barady, tek materıaldyq qajettilikke ǵana mán berý kóbeıdi. Bala tárbıesin de bıznes tilimen aıtsaq, óz jubaıyna, tárbıeshige «aýtsorsqa» jiberdi. Ana qansha jerden myqty bolsa da, ákeniń ornyn toltyra almaıtynyn, áke de ananyń ornyn, muǵalim de ata-ananyń ornyn basa almaıtynyn jaqsy bilemiz. Ákeler odaǵy osy máseleni halyqqa jetkizip, oı salýǵa tyrysyp júr», - dedi Ǵ. Bermaǵambetov.
Pedagog bala tárbıesi jar tańdaýdan bastalatynyn eske saldy.
«Adam ne úshin úılenip jatqanyn, ári qaraı otbasy qandaı baǵytta órbıtinin sanaly túrde túsinip úılenýi kerek. «Balany emes, ózińdi tárbıele» degen tujyrym kóptegen ulttyń fılosofııasynda kezdesedi. «Bala – ata-ananyń oryndalmaı qalǵan armany» degen de sóz bar. ıAǵnı, bir áke shylym shegýdi qoıa almasa, óz jigerin jeńe almasa, balasynyń shylym shekpegenin qalap, tyıym sala bastaıdy. Demek, balaǵa úlgi retinde bolýy kerek. Kóp ákeler balasyna úlgi bolý syndy alǵa úlken mindet qoımaǵandyqtan, qoǵamda zorlyq-zombylyq, ajyrasý jıiledi», - deıdi Ǵ. Bermaǵambetov.
Sonymen birge, QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa Ákeler odaǵynyń qurylýyna yqpal etken.
«Búgin barlyq 7 sessııada elge úlgi kórsete alatyn, bas bolatyn er-azamattardy kórip qýandyq. Óıtkeni, Áıelder isi jónindegi komıssııa Ákeler odaǵynyń qurylýynyń basynda turdy. Eń birinshi, forýmdy ózim júrgizgen edim. Búginde Ákeler forýmy qanatyn jaıyp, elge paıdaly uıymǵa aınaldy», - dedi QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa tóraǵasynyń orynbasary Lázzat Súleımen.
Memlekettik-áleýmettik saqtandyrý qorynyń málimetinshe, 2021 jyly 3,5 myń er adam bala kútimi boıynsha demalys alǵan.
«Taǵy bir úmit beretin málimet – Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń saýalnamasyna qatysqandardyń 40 paıyzy otbasyndaǵy bala kútimi men tárbıeleý mindetterin teń bólisetinin aıtqan. Bul saýalnama qatysqan 72,3 paıyz ata-ana balalarmen birge serýendeýdi, bos ýaqyt ótkizýdi jıi uıymdastyratynyn kórsetti. Degenmen, áleýmettik jetimdik syn-qateri, assotsıaldy minez-qulyq kóbeıýde, qazir bizdiń memleketke ata-ana mindetterine daıyndyq boıynsha kásibı jumysty uıymdastyrý qajet dep esepteımiz», - dedi L. Súleımen.
Qazir Áıelder isi jónindegi komıssııa bastamasymen árbir aýdan ortalyqtarynda otbasyn qoldaý ortalyqtaryn ashý josparlanyp otyr.
«2025 jylǵa deıin osyndaı 234 ortalyq ashý josparlanǵan. Onda otbasyǵa barlyq keshendi kómek kórsetiledi, qarajat ta bólinip otyr. Endi jergilikti atqarýshy bılikten munyń formaldy túrde bolyp qalmaı, shyn máninde qajettiligi bar adamdarǵa kómek berý múmkindigin jasaýdy suraımyz», - dedi L. Súleımen.