Akademık Altynbek Nuhuly: Qanysh Sátbaev – myńjyldyqtyń tulǵasy
Oblys ortalyǵynda «Akademık Q. I. Sátbaev fenomeni: keshe men búgin» respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa uıymdastyryldy.
Senat depýtaty, «Q. I. Sátbaev halyqaralyq qory» QQ qamqorshylyq keńesiniń tóraǵasy Altynbek Nuhuly taýtulǵanyń týǵan halqy úshin jasap ketken eńbegine toqtalyp, búgingi zaman turǵysynan baǵa berdi.
- Ýaqyt ótken saıyn, Qanyshty zerttegen saıyn onyń tereń tuńǵıyq teńiz ekenine kózimiz jetip otyr. Bul kisiniń jasap ketken eńbekteriniń ózi myńǵa jýyq, 800-den astam maqalasy jaryq kórgen. Onyń árbir eńbegin jeke zertteıtin bolsańyz, ol myńjyldyqtarǵa ulasatyny sózsiz. Sebebi árbir zettegen saıyn jańa qyry ashyla beredi. Sondyqtan da Qanyshtyń qubylysy aıryqsha, óz zamanynyń erekshe adamy. Al búgingi urpaq úshin salyp ketken joly úlken úlgi-ónege. Sonaý Tomskide oqyp júrgen shaǵynan-aq ulttyq dúnıelerge, rýhanııatqa qumartqan. Olaı bolmasa 1927 jyly Máskeýde Edige týraly kitapty basyp shyǵarar ma edi! Bul kitap sol ýaqytta 3 myń tırajben taraǵan. Qanaǵań qazaqtar arasynan shyqqan tuńǵysh kásibı ınjener, alǵashqy ǵylym doktory, al Orta Azııa elderi arasynda shyqqan alǵashqy akademık. Saryarqa, Ulytaý, Jezqazǵan óńirlerin zerttep, jer qoınaýyndaǵy ushan-teńiz ken baılyǵyn anyqtaǵan soń jez ben mys qorlaryn ıgerý úshin óndiris oryndaryn turǵyzý qajettigin tujyrymdady. Soǵystan keıingi jyldary Ortalyq Qazaqstanda alyp qurylystar boı kóterýi tıis edi. Qaraǵandy metall qorytý kombınaty, Úlken Jezqazǵan jez kombınaty, Pavlodardaǵy alıýmınıı men Aqsýdaǵy ferroqorytpa zaýyttary jáne Ekibastuzdaǵy kómir basseıni negizinde iri-iri elektr stansalar salynýy qajet-tin. Bul iri jobalardy júzege asyrý qulazyǵan sary daladaǵy sý tapshylyǵy máselesine kelip tireldi. Bul aýqymdy máseleni túbegeıli sheshý maqsatynda Qanysh aǵamyz jyldar boıy kóp jumystar atqardy. Óndiristerge sý jetkizý jolynda ol kóp qıyndyqtarǵa kezikti. Aqyr-sońy akademık Shapyq Shókınmen tize qosa júrip, Ertistiń sýyn buryp, Ertis-Qaraǵandy kanalyn saldy. Muny ǵasyr qurylysy deýge bolady. Sebebi búginde sol kanal arqyly Ertistiń sýy Ekibastuz, Qaraǵandy, Temirtaýǵa deıin baryp, tipti Astanaǵa jetip tur. Al qazaq dalasyndaǵy óndiristiń bolashaǵyn boljaı bilgen Qanaǵańdy teńdessiz ǵalym ǵana emes, áýlıe desek te jarasady, - dep tolǵandy ǵalym.
Ǵulamanyń 125 jyldyǵyna arnalǵan merekelik is-sharalar búgin Qanysh Sátbaevtyń týǵan jeri Baıanaýyl aýdanynda jalǵasady. Taýtulǵanyń týǵan jeri – Baıanaýylda etnoaýyl qurylyp, sán-saltanaty jarasqan kıiz úıler sap túzedi. Munda respýblıkalyq aqyndar aıtysy, ulttyq sport túrleri boıynsha jarystar, qolónershiler men sýretshiler kórmeleri, kontsert jáne taǵy basqa is-sharalar ótedi.
Eske sala keteıik, Qanysh Sátbaev pen Kemel Aqyshevtiń birge túsken fotosýretteri tabyldy.