«Aq jol» partııasynyń baǵdarlamasy: Nesıe stavkasy 5-7 protsentten aspaýy kerek

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - «Aq jol» partııasy óziniń saılaýaldy baǵdarlamasynyń jobasyn jarııalady. Atalǵan baǵdarlama jeti negizgi baǵyttan turady. Sonyń biri - básekelestik jáne jappaı kásipkerlik, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Partııa tóraǵasy Azat Perýashevtiń aıtýynsha, «Aq jol» árdaıym jeke, eń aldymen, shaǵyn jáne orta bıznesti jaqtap keledi. Degenmen, eldiń aldynda jahandyq syn-tegeýrinder tur. Olardy eńsermeı, ary qaraı damý múmkin emes.

«Osy qaýipterdi jańa múmkindikterge aınaldyrý úshin kelesi is-sharalardy júzege asyrý qajet. Nesıe stavkasy teńgemen 5-7 protsentten aspaý kerek. Shaǵyn jáne orta bıznestiń quldyraýyna jáne halyqtyń kedeılenýine ákep soqtyratyn turaqty devalvatsııa tájirıbesin toqtatý qajet. Eger mınıstr nemese Ulttyq bank basshysy devalvatsııa bolmaıdy dep málimdese, biraq ol oryn alatyn bolsa, ondaı sheneýnik otstavkaǵa ketýi tıis», - dedi A.Perýashev búgin partııanyń kezekten tys XV quryltaıynda. 
 

Onyń sózine qaraǵanda, bankterdiń Ulttyq qordan aqsha alyp, osy qarajattardy Ulttyq bank jáne Zeınetaqy qorynyń qaǵazdaryna emes, bızneske arnalǵan nesıelerge baǵyttaýy tıis. Al Ulttyq qordyń qarajatyn shetelde ustamaı, otandyq ekonomıkaǵa salý kerek.

«Budan bólek, kásipkerlik qyzmetke kedergi jasaǵany úshin sheneýnikterdiń jaýapkershiligin kúsheıtken jón. Sheteldik jer qoınaýyn paıdalanýshylar men ishki naryqta memlekettik satyp alýda otandyq kásiporyndardyń basymdyǵyn qamtamasyz etý, ulttyq kompanııalardyń jáne damý ınstıtýttarynyń qyzmetine parlamenttik monıtorıng engizý, olarmen memlekettik qarajattardy paıdalaný tıimdiligin qamtamasyz etý kerek. 

Ulttyq kompanııalardyń barlyq kirisi bıýdjetke túsýi qajet, al olardyń salyqtary bıýdjetten alynatyn somalardan asýǵa mindetti. Memleket ózdiginen tabys tabatyn, bıýdjetke salyq tóleıtin jáne basqalarǵa jumys beretinderdi qoldaýǵa mindetti!», - dep atap kórsetti A.Perýashev. 

Aıta keteıik, partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasy áli de tolyqtyrylýy múmkin. Búgingi quryltaıda partııa tóraǵasy jobany saılaýaldy úgit-nasıxatqa deıin daıyndap qoıýdy tapsyrdy. Partııanyń kandıdaty áli anyqtalǵan joq. 

 

Seıchas chıtaıýt