Aq monshaqtaı úzilgen bir túıir jas
«Alys saparǵa attandyrǵan ulynan kelip jatqan kara qaǵaz talaı analardy kúıretip ketti. Tym erte eseıdik pe, kim bilsin, bizdiń de balalyq shaǵymyzdaǵy muńdy kezeń júregimizde jazylmas iz qaldyrdy. Bárin kórip óstik, kókiregimizge túıip óstik»,- dep jazady budan ári Roza Nurmaqqyzy. Oqyrmandarymyzdyń nazaryna osy estelikti usynamyz.
***
Soǵys bastalardan bir kún buryn eki jas Káribaı men Zeıneldiń úılený toıyn dúrildetip ótkizgen kóz kórgen qyzyltýlyqtardyń áli esinde.Toı ıeleriniń shańyraǵy ortasyna túsetinin qaıdan bilsin,shymyldyǵy ashylmaǵan qalyńdyq bir jyldan keıin qara jamyldy. Káribaıdan qara qaǵaz kelip alǵashqy sýyq habarǵa qyzyltý bop eńiredik, - dep aıtyp otyratyn ájem Balııa. Otaý tigip, shańyraq kóteremiz, - degen súıgen eki jastyń armandary bir qaǵym sátte oıran-topan bolǵany eldiń qabyrǵasyn qaıystyrdy. Zeınel tátem jylaı-jylaı kózden ǵarip bolyp, turmys ta qurmaı ómirden ozdy. El aqsaqaldary Zeıneldi arýlap alys saparǵa attandyrǵanyn kózimiz kórip, bala bolsaq ta úlkendermen biz de sulý ápkemizdiń jaryna degen súıispenshiligin, mahabbatynyń aldynda tazalyǵyn tek sumyraı soǵystyń qurbany bolǵanyn sezdik. Bul myńdaǵan shańyraqtyń ortasyna túskeniniń biri edi.
Soǵysqa bizdiń áýletimizden ákem Nurmaq Júnisovtyń úsh inisi Aımaǵanbet, Ásen Júnisovter, Qabyl Qasenov jáne baldyzy, anam Maǵrıpanyń inisi Naýryzbaı Muhametalın de ásker qataryna soǵystyń aldyńǵy jyldarynda alynypty. Bári de Kókshetaýdyń Qyzyltýynan attanǵan.
Aımaǵanbet aǵataıymnan biraz ýaqyt hat-habar kelip turǵan, jazǵandaryna qaraǵanda Stalıngrad túbinde shaıqasqan, Dnepr ózenin qorǵaýda qaza tapqanǵa uqsaıdy. Sońǵy hatynda ''qanǵa bókken, ólip jatqan jaýyngerlerden aıaǵy alyp júrgisiz, eki jerden jaralandym, janymdaǵy joldastarymnan janym artyq emes, ólispeı berispeımiz, ot jalynǵa oralǵan qalany qaıtsek te qorǵaımyz, Otan úshin jan pıda'', - degen hattan keıin habar bolmaǵan. Belgili frantsýz tarıhshysy A.Verd : Qyzyl armııanyń tabandy jaýyngerleriniń kóbi qazaqtar edi. Soǵystyń basynda qazaqtar ózderin eń jaqsy jaǵynan kórsetti. Stalıngradta úzdik jaýyngerler qatarynda qazaqtar boldy, - dep bizdiń ata-babalarymyzdyń mereıin, batyrlyǵyn odan saıyn aspandatty. Sonyń biri meniń aǵataıym Aımaǵanbet te ólimnen qoryqpaı el úshin qaza tapqannyń biri.
Soǵystan buryn Aımaǵanbet aǵataıym, sypaıy, bııazy artyq sózi joq, kózinen adamǵa degen jylylyq sezilip turatyn Álıma apataıymmen kóńil qosypty. Apataıymnyń sońynan jeti-segiz jasta erip kelgen Qaztaıdy ógeısimen baýyryna basqan aǵataıymdy týǵan ákesindeı kórgen. Anasynyń qalaýymen balanyń famılııasyn Júnisov atyna túsirgen. Ornynda qalǵan ońalar, demekshi, Qaztaıdy áke ornyndaǵy úlken aǵa retinde syılasyp kelemiz. Qaztaı aǵataıymmen Sháızat jeńgemizden taraǵan jeti-segiz balanyń bári Júnisovter. Álıma apataıymnyń tuńǵysh nemeresi Ermekti anam Maǵrıpanyń batasyn alyp úılendirdi. Osylaı jalǵasyp jatqan otbasymyzdyń oıyn-toıy, alys-berisimiz Aımaǵanbet pen Álımanyń arqasy. Buǵan da shúkirshilik!
Ásen aǵataıym ''Ýkraına jerindegi maıdan shebinen ótip baramyz'', - degen hattar kelip turǵan. Qudaıǵa táýbeshiligin aıtyp, áıteýir aman-saý bir jerinen kem bolyp kelse de, qulynym elge aman oralsa armanym joq, balalarymnyń aldynda qurban bolaıyn, - dep zar ılegen Balııa ájemniń qolyna tórtburyshty hatty ákelgen poshtashy da, ózin kinálaǵandaı esikten basyn suǵyp ilgeri jyljymaı qatyp qaldy. Aq kımesheginiń omyraýyn kóz jasymen jýǵan ájeniń búıirin taıanyp, Allaǵa ne jazdym, eki balamnan aıyryp, - degen aşy, zarly daýysyna shydamaı Sáken aǵam meni jetektep dalaǵa shyǵyp, kóz jasyn móltildetken aǵammen men de qosa jyladym. Bir jamanshylyq bolǵanyn bala júregi sezdi.
Oıy ushqyr, kóńili keń, sabaqqa alǵyr, zırek, ózinen góri ózgeni oılaıtyn, Qabyl Qasenov on jeti jasynda Qyzyltý aýdanyndaǵy Kishkenekól orta mektebiniń úzdik oqýshysy atanyp qoımaı, ózimen qatarlas qurby-qurdastaryna matematıka, orys tili,tarıh, qazaq ádebıetine dáris bergen, odan qaldy aqyndyq qabileti sol kezden-aq baıqalǵan. Soǵysqa birge attanyp, eline aman oralǵan Júnis Bilálov aǵaı, qyzyltýlyq dostary, ózine sabaq bergen muǵalimi Sabyr Málikov aqyndyǵyn sóz etkende, átteń, tiri bolsa, talaılardy shańyna juqtyrmas myqty aqynnyń biri bolar edi. Shirkin, qyrshynynan qıylǵan bozdaqtardyń biri, ne istersiń zulym soǵysqa, degende, kózderine jas úıiriletin. Qabyldyń soǵysqa deıin "Ólim men ómir" poemasyn, jan-jarynan aıyrylǵan jas kelinshekter, balasynan aıyrylǵan analar, kóshirip alamyz dep qoldan qolǵa ketken latyn áripterimen jazylǵan qońyr dápter úshtiǵaıym joǵaldy. Qanshama izdestirgenmen tabylmaǵan qońyr dápter Qabyl murasyna jasalǵan qııanat edi.
Soǵystan buryn Qabyl qys boıy úıde otyrmaıtyn kórinedi. Qyzyltýdyń qara sýyq aıazyna qaramaı ústine aq jamylǵy jaýyp, aqshaqardyń ústinde otyryp, ketip bara jatqan qoıan-túlkini sholaq myltyǵymen múrt jibermeıdi eken. Qolyndaǵy oljasyn ákelgen kúıde turmysy tómen otbasylaryna taratyp batasyn alýshy edi, kim bilsin, sol qoıandardyń qarǵysy ma, Qabylymnyń soǵystan oralmaǵany, - dep kóz jasyn tııa almaıtyn anam. Jalpy Qabyl aǵataı mergendigimen aýyl aımaqqa sol kezde-aq aýyzǵa ilikken. Alpysynshy jyldary Qabyl aǵataıymmen birge attanǵan qyzyltýlyq kapıtan Mıhaıl Býhonkony izdep bardym:
- Máskeý túbindegi shaıqasta qazaqstandyqtardan qurylǵan 312-316 atqyshtar dıvızııasy eń qaterli baǵytqa ornalasty. Bólimsheniń kóbi qazaqstandyqtardan qurylǵan-dy. Osy shaıqasta aldyńǵy qatarda atqyshtar mergenderdi qoıdy. Sonyń birinde Qabyldyń bolǵanyn kórdim, ústinde aq tony bar Qabyl menimen qushaqtasyp (bir jerdenbiz ǵoı, ish tartatynbyz), menen buryn elge jetseń, sálem aıt, apataıymdy saǵyndym, - dep kózine jas aldy, apataıym meniń anam - Maǵrıpa. Mıhaıl sol shaıqasta jaralanyp elge qaıtqan.
Oqyrmandarym, eger Ásen, Aımaǵanbet Júnisovter jáne Qabyl Qasenovty sýretter arqyly tanıtyn shyramytqan jandar bolsa, menimen habarlasýlaryńyzdy ótinemin(Avtor).
Kúni-túni jylaýdan kóz ashpaıtyn ájem Kúnishtiń qas-qabaǵyna qarap, maıdanǵa ketken Naýryzbaı naǵashymnyń aman-esen oralýyn ájemnen kem tilemegen shyǵarmyn. Júzinde jylylyq azaıǵan, júregin muń basqan ájeni tórt jastaǵy sábı nesimen qýantyp, nesimen jubatsyn?
Kúlban apamnyń ákelip bergen shubar tabaqshalaryna nannyń qıqymyn salyp toı jasaımyn.
- Apa, apa (ájemdi osylaı ataımyn) qarashy, aıroplannan áıem (naǵashym) túsip jatyr. Qazir toı bastalady. Apam da qulyndap, oı, sábıim, aıtqanyń Allanyń qulaǵyna shalynsyn, saǵan perishte aıtqyzyp turǵan shyǵar, maıquıryq bol dep, shópildetip kóziniń jasyn syǵyp alatyn. Kúndegi oıynymnyń túri. Ananyń Alladan eńirep júrip tilegen tilegi me, álde pák sábıdiń shyn júreginen yrymdaǵany ma, álde tabaqshasyndaǵy nannyń kıesi me?...
Habarsyz ketken Naýryzbaı naǵashym Baltyq jaǵalaýyndaǵy qyrǵyn shaıqasta basynan aýyr jaraqat alǵan. Bir santımetrdeı mı súıegine jetpeı qalǵan oqty hırýrg dárigerdiń eptilikpen jasaǵan otasynyń arqasynda jarty jyldaı gospıtalda emdelip elge oraldy. Oq tesken shekesindegi oıyqqa suq saýsaǵymdy kirgizip oınaıtynmyn, shirkin, balalyq. Jylap júrip balasynyń amandyǵyn tilegen Kúnish ájem Naýryzbaı Muhametáli ulynan bes-alty nemere súıip ómirden ozdy.
El turmysynyń quldyrap ketpeýine qyraǵylyqpen basshylyq jasap, halyqqa qamqorshy bolatyn, qolynan is keletin kommýnıst azamattar soǵysqa jiberilmeı tylda qaldy. Saıasat sondaı edi. Solardyń biri meniń ákem - Nurmaq Júnisov bolatyn. Ózinen qalǵan derekti qaǵazdardy qarap otyrsam, sol kezde Qyzyltý aýdanynyń oqý bólimin basqarǵan. (Ákem týraly ilgeride tolyq áńgime qozǵarmyn - avtor).
Ákem Nurmaq Qyzyltýdan shalǵaı aýyl-aımaqtardaǵy bastaýysh, jeti jyldyq mektepterdiń jabylyp qalmaýyn, otyn-sýymen qamtamasyz etý júgi, ákesiz jetim-jesir balalardyń ash-jalańash, mektepke tartylmaı saýatsyz bolmaýyn qadaǵalaý, áıteýir ushan-teńiz jumystyń basy-qasynda júretin ákemdi úıde sırek kóretinmin. Halyqtyń jaǵdaı-turmysyn ózinen, óziniń otbasynan kem kórmeıtin qabaǵy qatyńqy, ishi jalyn, túsi sýyq Nurmaq, Otan soǵysynda qyrshyn ketken úsh inileriniń qaıǵysyn elimen birge kótere bildi. Er azamattyń basyna túsken aýyr júk eńsesin túsirmedi. Nurmaqtyń eńbegin baǵalaǵan qurby-qurdastary, kózkórgender, shirkin, Nurekeńniń qaısar qaırattylyǵynyń arqasynda saýatsyzdyqtyń qamytyn arqalamaı, mektep bitirdik. Qıynshylyqtan alyp shyqqan Nurekege alǵysymyz sheksiz degende, Nurmaqtyń úlkendi-kishili balalary marqaıyp qalatynbyz.
Soǵys jyldarynda aýyrtpalyqtardyń kóbi jergilikti basshylyq oryndaryndaǵy qyzmetker áıelderge tústi. Meniń anam Muhametáliqyzy Maǵrıpa men Tursynqojaqyzy Fatıha Qyzyltý aýdandyq atqarý komıtetiniń nasıhat bóliminde soǵys aıaqtalǵansha qyzmet etti. Anam men Fatıha tátemiz maıdanǵa ketken balalarynyń sońynan ańyraǵan analar men jar qushaǵynan aıyrylǵan áıelderdiń qam kóńilin sergitip jubanysh bolar, namys-jigerin qamshylar aqyl-keńes, úgit-nasıhatpen qysy-jazy aýyl-aýyldy aralap, elmen birge boldy. Elde qalǵan shal-kempir, qatyn-qalash ta bir kisideı jumylyp «Bári maıdan úshin, bári jeńis úshin" dep, tynym tappaı kúni-túni jumys istedi. "Áıelder maıdangerlerdiń ornyn basaıyq" degen úgit-nasıhat, boılarynda qajyr-qaıraty bar áıelder úı tirshiligimen qatar, dala jumysyna jegildi. Kóktem shyǵa soqamen jer jyrtyp, egin egildi, kúzde shyqqan egindi birde-bir masaǵyn qaldyrmaı shashaýsyz jınaý, qarttarmen birge shóp shaýyp, qysqy mal azyǵyn jaýyn-shashynǵa qaldyrmaı ýaqytyly jınastyrý naýqanynda, anam Maǵrıpa men Fatıha tátemiz úıdegi bala-shaǵany aılap kórmeı eldiń ortasynda halyqpen kún keshti. Anam Maǵrıpa sál qoly bosaǵan tustarynda qazaqtyń halyq ánderi «Surjekeı», «Qanattaldy», «Aqqum», «Mańmańger», «Qyz Jibektiń arııasyn» naqyshyna keltirip, otyrǵan kópshiliktiń boıyn sergitip, oıyn serpip, júzderine jylylyq uıalaǵan jandardyń rızashylyǵyna bólengen anamdy men de maqtanysh etemin.
Kúndizgi aýyr jumystan keıin tún boıy bilte shamnyń jaryǵymen Dámetken, Sulý, Múgilsim, Marfýǵa, Shárban, Nurjııan "Bári maıdanǵa" úndeýimen, jaýyngerlerge bııalaı-qolǵap, shulyq toqyp, teriden ton, qulaqshyn tigetin. Alystaǵy baýyrlaryn, jaryn kóz jastarymen bulaı otyryp, saǵynyshtaryn ánmen jetkizýshi edi.
Kórshi Zakarııa ata soǵysqa attanǵanda sońynda úsh balasy men anasy, úıdiń bas kótereri Gúlsim apa qaldy. Aýrýshań Gúlsim apa balalaryn ash-jalańash qaldyrmaýǵa bel býyp, kári-qurtań shaldarmen, ógiz jekken arbamen alystan tuz tasydy. Qarlyǵashtyń qanatymen sý sepkendeı, eliniń muqtaj keregine jaraǵan Gúlsim ananyń tyldaǵy eńbegin ońaı, dep ataı alamyz ba?
Áıel zatynyń náziktigine qaramaı, Allanyń bergen zeıini men parasattylyǵy, namysshyl qazaq sulýlarynyń tyldaǵy eren eńbekteri alysta júrgen jaýynger- azamattarǵa kúsh bergen shyǵar. Erleriniń saǵyn syndyrmaı, bala-shaǵasyna, kári-qurtańdarǵa es bola bilgen soǵys tusyndaǵy Qyzyltýlyq analarǵa bas ıemin!
Júnis áýletiniń úsh birdeı azamatynyń shańyraǵy qurylmaı, keregesi kerilmegen aǵalardy ańsaýmen kelemiz. Maıdanǵa attanar aldynda jórgekke oralǵan bir japyraq meniń mańdaıymnan ıiskep, aq monshaqtaı úzilip túsken, kóz jastyń kermek dámi jetpis jyl boıy umytylmaq emes, umytylar emes.
Roza Júnisova,
QR Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi