Ahmet ıAsaýıdiń jıeni Júsip atanyń tarıhy týraly qoljazba men qujattar tabyldy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qoja Ahmet ıAsaýıdiń jıeni Júsip atanyń tarıhyna qatysty shejireniń bir bóligi men arnaıy mór basylǵan qujattar tabyldy.

Bul týraly QazAqparat «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Shaǵataı tilinde jazylǵan qoljazbanyń uzyndyǵy - 3,5 metr. Saqtalýy ortasha deńgeıde. Tarıhı jádigerdi Júsip atanyń urpaqtary atadan-balaǵa mıras etip, kózdiń qarashyǵyndaı saqtap kelgen.

«Bul qaǵazdardyń qolymda saqtalyp qalý sebebi, 8 jasymda atam, 18 jasymda ákem ómirden ótti. Atam ákeme, ákem maǵan amanattap ketti. Ótken ǵasyrda bul qaǵazdardyń bolmaǵan jeri joq. Keńestik júıe bul qaǵazdardy qoldanýǵa, tarıhymyzben shuǵyldanýǵa ruqsat bermedi. Ol kezde dinı-tarıhı jazbalardy saqtaýdyń ózi qylmys sanalǵany belgili. Atam ıÝldashqoja 1933 jyly «dindar» dep abaqtyǵa jabylǵan eken. Marqum ájem men ákem bul qoljazbalardy birde jerge kómip, birde shatyr buryshyna jasyryp, qalaıda nazarǵa túsirmeýge tyrysypty. Bul qoljazbalar jaıly biletin bolsa babamyzdyń jaǵdaıy odan saıyn aýyrlaıtyny anyq edi. Men tarıhshy emespin. Biraq mura bop saqtalyp kele jatqan qaǵazdardyń bir kúni suraýy bolatynyna senim arttym. Qyzyǵýshylyqpen muny oqı alatyn kisilerge kórsettim. Qoljazbada Nasabnama emes tarıh jazylǵan eken.

Aýdarmadan uqqanym Júsip ataǵa qatysty derekter, hannyń jarlyqtary, jer-sý ataýlary, halyqtyń tynys-tirshiligi jaıly kóptegen málimetter bar. Qazirgi Shaǵa aýyly shejirede «Jaǵa» dep aıtylsa, Iqan aýyly sol kezdiń ózinde baý-baqshamen aınalysqanyn ańǵarýǵa bolady. Shejirede «Iqan halqynyń baqsha jumysymen aınalysýy jáne Júsip atamyzdyń Qoja Ahmet ıAsaýı babamyzǵa kele jatqan qonaqtardy jemistermen qarsy alyp, 12 túrli júzim túrlerimen kútip jiberetini jaıly sózder kezdesedi. Myna tarıhı derekterdi tolyqtaı zertteý ǵalymdardyń enshisinde. Tarıh salasynyń mamany bolmaǵandyqtan meniki jáı ǵana qarapaıym zertteý boldy»,- deıdi Seıdálim ıÝldashev.

Kúni búginge deıin HІІ ǵasyrda ómir súrgen Júsip ata jaıly tek el aýzyndaǵy ańyz-áńgimeler ǵana azdy-kópti maǵlumat bere aldy. Degenmen, ár jetkizýshi óz tusynan túrli derekterdi aralastyryp otyrǵandyqtan ańyzdar da bir-birine uqsamaıtyn dárejege jetken.

«Allaǵa shyn nıetimen ǵashyq bolýy sebepti jergilikti halyq «Ǵashyq Júsip ata» dep atap ketken tulǵanyń tarıhy men urpaqtary jaıly baıandaıtyn shejire Seıdálim ıÝldashev qarııanyń muraǵatynan tabylyp otyr. Ańyzdarda Ahmet ıAsaýıdiń zamandasy, shákirti, jıeni bolyp keletin Júsip atanyń áýlıelik qasıeti jaıly aıtylady. Al, jazba derek múldem bolmady. Keıbir derekterde dinge qarsy qıyn-qystaý kezeńderde Júsip ataǵa qatysty jazbalar jerge kómilip, shirip joǵalǵan, al bir bóligi baqsha dánderin salatyn stakan etip qoldanylǵan dep aıtylady. Búgingi tanysyp otyrǵan qoljazba joǵalǵan muranyń dál ózi bolsa eken dep úmittenip otyrmyz. Júsip ata jaıly tarıhnamada onyń Qoja Ahmet ıAsaýımen baılanysy jáne ózge de tyń jańalyqtardyń beti ashylýy ábden múmkin. Bul máselemen arnaıy mamandar ǵylymı turǵyda zertteý júrgizip, anyqtaıtyn bolady»,-dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.

Seıdálim qarııanyń muraǵatynda Júsip ata shejiresin rastap, birneshe jerden mór basylǵan qujat ta saqtalǵan. «Qujatty oqyǵan mamandardyń aıtýynsha, munyń ishinde shejire jaıly pikirlerdi maquldaǵan bir top jaýapty tulǵalardyń ortaq uıǵarymy, pikirleri jazylypty»,- deıdi Seıdálim Nýrshıddınuly.

Ańyzdarǵa súıensek, Júsip ata kózi tirisinde áýlıelik dárejege jetken jan bolǵan. Sham (Damask) shaharynyń bıleýshisi Jolbarys handy toqsan toǵyz myń mashaıyhty bastap kelgen din basyn - Syrdarııadan bir shybyqtyń kúshimen jol ashyp ótkizip alǵany jaıly aıtylady.

Júsip ata kesenesi Túrkistan qalasynan 25 shaqyrym jerdegi Eski Iqan eldi mekeninde ornalasqan. Keseneni zertteý jumystaryn 2005 jyly arheolog-ǵalym Marat Tuıaqbaev júrgizgen.

«Kesene eki bólmeden turady, onyń ońtústik shyǵys-bóligi -Qabirhana. Ol alǵashynda (HІІǵ.) tek Júsip ataǵa arnalǵan 4x4 metrlik kesene bolǵan sekildi. Keıinnen jańa kesene turǵyzylǵan soń onyń qasyna shákirtteri, týystary qaıta jerlengen bolýy múmkin. Sebebi, qabirhana eki búıirine qaraı keńeıtilip, arkalar arqyly kúmbezben jabýǵa múmkindik týǵan. Júsip ata kesenesiniń úlken bólmesi áý-basta-aq meshit emes, zııarathana esebinde salynǵan. Oǵan dálel - mıhrabtyń bolmaýy. Sirá, qasynda basqa bir meshit bolǵan bolýy kerek. Tabylǵan keramıkalyq tabystar (HIII-HІHǵǵ.) kesene aınalasyndaǵy tóbeshikterge arheologııalyq zertteý júrgizip, planyn, aerofotosyn túsirý qajettigin kórsetedi»,- deıdi Marat Qymyzuly.

«Qoja Ahmet ıAsaýıge qatysty derekterdi jınaqtaý maqsatynda «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi uıymdastyrǵan «ıAsaýı izimen» ǵylymı-tanymdy ekspedıtsııasy aldaǵy ýaqytta elimizdegi jáne shet elderdegi ıAsaýı babamyzǵa qatysty muralardy izdeý, zertteý jumystaryn ári qaraı jalǵastyrady»,-delingen habarlamada.