AHQO-daǵy ıslamdyq ınvestıtsııa úlesi 7 mlrd dollardan asady

ASTANA. QazAqparat - QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń keńesshisi, Islam yntymaqtastyq uıymy elderimen yntymaqtastyq máseleleri jónindegi sarapshy Erlan Baıdáýlet QazAqparat tilshisine «Astana» halyqaralyq  qarjy ortalyǵyndaǵy ıslamdyq qarjylandyrýdyń keleshegi jaıynda aıtyp berdi.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstan úshin ıslamdyq bankıngtiń birneshe negizgi basymdyǵy bar. Olar: qarjy  quraldarynyń seriktestik sıpaty, kedeılerdiń paıdasyna turaqty qaıyrymdylyq tólemder, aıryqsha qajetsingenderdiń qaryzyn shyǵysqa jatqyzý múmkindigi.  Islamdyq bankıngte qyzmettiń adamgershilikke jatpaıtyn túrlerine shekteý qoıylyp, zańdy ashyqtyǵy qamtamamyz etilgen, ulty men konfessııasyna qaramastan barlyq azamattarǵa qyzmettiń qoljetimdiligi. Sonymen qatar sarapshy ózge bankterge qaraǵanda ıslamdyq bankıngtiń taýlarlar men qyzmetterdiń shynaıy sektorymen aradaǵy úzdiksiz baılanysyn atap ótti.

Erlan Baıdáýlettiń sózine qaraǵanda, «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy 2025 jylǵa deıin 40 mlrd dollar ınvestıtsııa tartýdy josparlap otyr. Al  onyń ishindegi ıslamdyq qarjylandyrý úlesi 7 jyldyń ishinde 7-8 mlrd dollarǵa jetýi yqtımal.

«Kelimbetov myrza AHQO KRІ boljamdy sanyn 2025 jylǵa deıin 40 mlrd dollar dep málimdegen bolatyn. Demek, ortasha eseppen taıaý 7 jyldyń ishinde jyl saıyn qarjy ortalyǵynyń negizgi 5 qyzmeti boıynsha 5-6 mlrd dollar tartý josparlanýda. ıAǵnı, bir baǵytta 1,2 mlrd dollar kóleminde. Bul rette ıslamdyq qarjylandyrý qyzmetiniń úlesi 7 jylda 7-8 mlrd dollarǵa jýyqtaıdy. Oǵan esh kúmán joq», - dedi sarapshy.

Onyń atap ótýinshe, iri ınvestorlar aǵylshyn quqyǵy jáne qajetti táýelsiz sot syndy ınvestorlardyń múddesin qorǵaýǵa baǵyttalǵan ózge de ınstıtýttary bar qarjy ortalyǵynyń operatsııalyq turǵyda iske qosylýyn kútýde.

«Olardyń kópshiligimen jeke tanyspyn. Jalpy baǵalaýǵa sáıkes, olardyń ǵana aktıvi 100 mlrd dollardan asyp jyǵylady. Qazirgi ýaqytta eń bastysy jalpy sannyń sońyna túspeı, seriktestik  ındýstrııasynyń barlyq qajetti ekojúıesin maqsatty túrde quryp, AHQO-nyń barlyq qatysýshylary úshin naqty «oıyn erejesin» bekitý qajet. Bıliktiń  múddeli tulǵalardyń jalpy qarjy ortalyǵynyń birqalypty ári kelisilgen jumys rejimine qandaı da bir aralasýyn boldyrmaý óte mańyzdy. Eger belgilengen merzimnen buryn 40 mlrd dollardan asyp jyǵylatyn bolsa, tań qalmas edim», - dedi Baıdáýlet.