Agroónerkásipte sýbsıdııa men nesıe berýdi tolyqtaı qaıta uıymdastyrý qajet - Tóleýtaı Rahymbekov
Mundaı pikirdi Ulttyq agrarlyq ǵylymı-bilim berý ortalyǵynyń basqarma tóraǵasy Tóleýtaı Rahymbekov bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
«Prezıdenttiń elimizdiń agorónerkásip keshenine qatysty aıtqan synymen tolyqtaı kelisemin. Sebebi bul salanyń qazirgi jaǵdaıy qoǵamdy, mamandardy alańdatyp otyr. Shyndyǵyna kelgende agroónerkásip kesheni ekonomıkamyzdyń draıverine aınalýy tıis. Al ol úshin agroónerkásip kesheniniń ishki jaǵdaıyn qalypqa keltirý, sýbsıdııa, nesıe berý júıelerin ózgertý qajet. Jalpy, aýyl sharýashylyǵy salasy 1999 jylǵa deıin ájeptáýir daǵdarysqa ushyrady. Jappaı jekeshelendirý bolǵan kezde bul salanyń kórsetkishi tómendep ketti. Egistik alqaptardan alyp otyrǵan ónim kólemi 2 ese, mal basy 2-3 ese tómendedi. 1999-2000 jyldardan bastap memleket ekonomıkasynyń, bıýdjettiń jaǵdaıy jaqsarǵannan keıin aýyl sharýashylyǵyna qomaqty kómek kórsetilgen edi. 2003-2005 jyldary aýyl úshjyldyǵy qolǵa alynyp, aýyl-aımaqtardy damytý baǵdarlamasy bekitilgen bolatyn. Biraz, kómek kórsetilip, jaǵdaı jaqsarǵan bolatyn. Ókinishke qaraı, 2011 jyldan bastap Prezıdent aıtqandaı, bul salada túrli synaqtar, reformalar jasaldy. Shetelden iri qara mal ákelemiz, eksportqa 60 myń tonna et shyǵaramyz dep orynsyz reformalarǵa uryndyq. Áli kúnge soǵan jabysyp kele jatqan adamdar bar», - dedi ol.
Onyń aıtýynsha, eń aldymen ishi naryqty, halyqty sapaly azyq-túlikpen qamtamasyz etý qajet.
«Eksportqa 60 myń tonna et shyǵaramyz dedik. Al mamandardyń aıtýynsha, ishki naryqqa 100 myń tonna et jetispeıdi. Ol ne úshin jetipseı otyr? Shujyq, et qalbyrlarynda ımporttyń úlesi 60 paıyzǵa jetip jyǵylady. Ol nege joq? Ol bizdiń et óńdeıtin kásiporyndardyń qolynan kelmeı me? Keledi. Biraq, solardyń qýattary qazirgi kúni 40 paıyz ǵana paıdalanylyp otyr. Sebebi ne? Et jetispeıdi. Al oǵan Brazılııa, Avstralııa, Argentınadan et ákelýge májbúr», - dedi Tóleýtaı Rahymbekov.
Tóletaý Rahymbekov agroónerkásip keshenine kúrdeli túrde reforma jasaý qajet dep esepteıdi.
«Búginde aýyl sharýashylyǵyna jetispeı otyrǵany - ınfraqurylym, qyzmet kórsetý salasy. Aýyl sharýashylyǵy ósimdik jáne mal sharýashylyǵymen ǵana shektelmeıdi. Úshinshi qyzmet kórsetý salasy bar. Bul - sharýalar óndirgen ónimdi satyp alyp, saqtap, bastapqy qaıta óńdeýden ótkizip, tutynýshylarǵa jetkizip beretin sala. Bul bir bóligi. Ekinshi bóligi - qyzmet kórsetý, ıaǵnı veterınarııa, azyq-túlik ázirleý, tyńaıtqysh jetkizý, tuqym ázirleý, mehanıkalandyrý, sýarmaly jerlerge sý jetkizý. Mine osy salalar bizde jetispeıdi. Búgingi kúni sharýalar ónimdi de óndirýi kerek, osy máselelerdi de atqarýy kerek», - dedi ol.
Sonymen qatar agroónerkásip kesheni salasyndaǵy sýbsıdııa men nesıe berý júıesin tolyǵymen qaıta qurastyrý kerektigin aıtady.
«Fermer aýdan, oblys ortalyǵyna baryp, elordaǵa kelip sandalyp nesıe, sýbsıdııa izdemeýi kerek. ıAǵnı, munyń bárin tikeleı fermerge, dalaǵa jetkizip berý qajet. Ol úshin fermerdiń basy aýyrmaýy tıis. Menińshe, sýbsıdııanyń 3 ári ketkende 5 qana túriniń bolǵany jón. Nesıeniń aınalym aqshaǵa jáne jabyqtar men tehnıkalardy satyp alýǵa ǵana eki túri bolýy qajet. Memlekettik qoldaý sharalary qoljetimdi bolǵany jón. Búgingi kúni ókinishke qaraı, fermelerdiń 2-3 paıyzy ǵana memlekettik qoldaý alyp otyr. Máselen, janar-jaǵarmaıdy kóktemde arzandatylǵan baǵamen taratamyz deıdi. Sol jetkizilgen janar-jaǵarmaıdy birden satyp, quıyp alý qajet. Al janar-jaǵarmaıdy birden qotara satyp alyp, quıyp alýǵa iri kásipker, fermerdiń ǵana shamasy jetedi», - dedi.
Onyń dereginshe, elimizde 260 fermer, 16,5 myń zańdy tulǵalar bar. Biraq olardyń jaǵdaıy barlary ne bári 2-3 paıyzdy quraıdy.
«Prezıdent aýyl sharýashylyǵy salasyna salyq salý máselesine de toqtaldy. Muny da jaqsylap qarastyrýymyz kerek. Menińshe, aýyl sharýashylyǵy salasy úshin qosylǵan qun salyǵyn tolyq joıý qajet. Máselen, deldardar sharýalardan ónimin satyp alyp, bazarǵa ákelip saýdalaıdy. Al olar zańdy túrde alaıyn dese 12 paıyzdyq salyq salmaǵy bar. Biz osy salyqty joıýdyń ornyna sol salyqty sýbsıdııalaý tetigin qosamyz. Mundaı tetikter sybaılas jemqorlyqqa bastaıdy. Aıtalyq, astyqty, undy eksportqa shyǵarǵanda bıýdjet sol salyqty qaıtarý kerek. Salyqty qaıtarý kezinde sybaılas jemqorlyq oryn alyp jatady. Munyń barlyǵynyń qajeti qansha? Menińshe, memleket, Úkimet, Parlament bolyp azyq-túlik naryǵyn, azyq-túlik baǵyttarynyń aınalym naryǵyn tolyǵymen qosylǵan qun salyǵynan bosatý týraly Salyq kodeksine ózgertýler engizý qajet. Sonda jemqorlyq ta, kóleńkeli ekonomıka da bolmaıdy», - dedi ol.