Agroónerkásip keshenindegi saqtandyrýdyń aıasy keńeıdi
Elimizde Agroónerkásip salasyn saqtandyrý qajettilikten týyndaıdy. Óıtkeni, bizdiń klımattyq jaǵdaı, tabıǵı qubylystar jáne basqa da sebepter saqtandyrýdy óte qajet etedi. Osy kúnge deıin saqtandyrý tek ósimdik sharýashylyǵymen aınalysatyndarǵa yńǵaılastyrylyp keldi. Agroónerkásip kesheninde maldy maqsatty túrde saqtandyrý bolǵan joq. Iesi malyn tek múlik retinde saqtandyra alatyn. Eger, joǵalsa nemese kólik qaǵyp ketken jaǵdaıda ǵana saqtandyrý tólenetin. Talaı sharýanyń eńbegi zaıa ketken oqıǵalar az emes. Endi iri qara maldy aýrýdan, jazataıym oqıǵadan, órt nemese urlyq sııaqty basqa da qaýip-qaterlerden saqtandyrýǵa bolady.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń deregi boıynsha, qazan aıynda sheteldik qaıta saqtandyrýshylarmen birlesip epızootııalyq jaǵdaı men iri qara maldy satyp alý nemese satý naryǵyndaǵy belsendilik eskerilip, túrli táýekelderdi saqtandyrý ónimderi ázirlendi.
Endi fermerler maldy óz sharýashylyǵynyń aýmaǵynda jáne 5 km radıýstaǵy kórshi sharýashylyqtardyń aýmaǵyndaǵy aýrýlar men basqa da táýekelderden saqtandyra alady. Táýekelder qataryna ınfektsııalyq jáne asa qaýipti aýrýlar, órt, úshinshi tulǵalardyń zııandy áreketteri, qaýipti tabıǵı qubylystar, sondaı-aq jazataıym oqıǵalar – jarylys, naızaǵaı túsý, tunshyǵyp ólý, jyrtqysh ańdardyń shabýyly, jylan nemese jándikterdiń shaǵýy, túrli sebeptermen jaraqattanýy jáne taǵy basqalar kiredi. Saqtandyrý operatory – Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory saqtandyrý júıesiniń barlyq protsedýralaryn júzege asyrady.
Agrarlyq sektordyń turaqty damýyn qamtamasyz etý úshin saqtandyrý mádenıetin qalyptastyrý qajet. Osy arqyly memlekettiń kómegin alý kerek. Fermerlerdiń táýekelderin tómendetý AÓK sýbektilerin qarjylandyrý kólemin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi, al bul jalpy salany damytýǵa oń yqpal etedi. Saqtandyrý mehanızmi qarjy ınstıtýttary úshin, nesıe berýshi uıymdar men ınvestorlar úshin salaǵa tartymdylyqty arttyratynyn da eskergen abzal.
Agroónerkásip keshenin saqtandyrý elimizde 2004 jyldan beri iske asyrylyp keledi. Buryn dándi, maıly daqyldardy, qant qyzylshasy men maqta óndirýshilerdiń barlyǵy egistikterin belgilengen saqtandyrý tarıfteri men shyǵyn normatıvter boıynsha saqtandyrýǵa mindetti bolatyn. Biraq bul júıe tıimsiz bolyp shyqty. Byltyr «Agroónerkásiptik keshendi jáne aýyldyq aýmaqtardy damytýdy memlekettik retteý týraly» Zań saqtandyrý máselelerine qatysty normalarmen tolyqtyryldy. 2019 jyldyń qazan aıynda Zańǵa Memleket basshysy qol qoıyp, qańtardan bastap túzetýler kúshine endi.
Bul turǵyda birneshe jańalyqty atap ótýge bolady. Birinshiden, Agroónerkásip keshenindegi saqtandyrý endi erikti bolady. Ekinshiden, eger buryn ol tek ósimdik sharýashylyǵyna ǵana qatysty bolsa, búgingi tańda iri qara maldy saqtandyrý ónimi bekitildi. Budan bólek, saqtandyrý syıaqylaryn sýbsıdııalaý túrinde beriletin memlekettik qoldaý fermerlerdiń shyǵyndaryn tómendetýge múmkindik beredi. Bul maqsatqa respýblıkalyq bıýdjetten 2,5 mlrd teńge qarjy bólinip otyr.
Taǵy bir mańyzdy jaıt – saqtandyrý tólemderiniń kepildiligi. Fermerlerdiń múddelerin qorǵaýdy qamtamasyz etý úshin bul segmentte tek QR Qarjy naryqtaryn retteý jáne damytý agenttiginiń lıtsenzııasy bar saqtandyrý kompanııalary jumys isteıdi. Qazirgi ýaqytta bekitilgen ónimder boıynsha eki kompanııa jumys isteıdi. Olar – «Jýsan garant» jáne «Vıktorııa» saqtandyrý kompanııalary. Basqa da saqtandyrýshylardyń qatysýyn qamtamasyz etý boıynsha kelissózder júrgizilip jatqan kórinedi. Álemdik saqtandyrý naryǵynda «A» reıtıngi bar «Swiss re», «Munich re», «Hannover Re» halyqaralyq qaıta saqtandyrý kompanııalary tartylyp otyr. Olar otandyq kompanııalar ózine alatyn táýekelderdi qaıta saqtandyrady. Bul saqtandyrý jaǵdaılary týyndaǵan kezde kepildendirilgen tólemdi qamtamasyz etedi.
Shart jasasý protsesi, odan ári fermer men saqtandyrý kompanııasynyń jáne operatordyń jumysy qoldau.kz elektrondy platformasynda júrgiziledi. Bul adamı faktordy azaıtyp, ashyqtyqty qamtamasyz etedi.
Buryn saqtandyrý tek qana fermerlerdi aýa raıy qaýip-qaterlerinen qorǵaý tetigi retinde qarastyrylǵan bolsa, endi bul uǵym álemdik standarttarǵa negizdelip, órisi keńeıdi. Bıyl qazan aıynda Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi mal ósirýshilerdi qoldaýǵa baǵyttalǵan jańa saqtandyrý ónimin bekitti.
Saqtandyrylatyn maldyń sanyna baılanysty saqtandyrý tarıfi 1,54 %-dan 4,62 %-ǵa deıingi aralyqty qamtıdy. Mysaly, fermer óz aýmaǵynda 30-dan 99 basqa deıin saqtandyrǵysy kelse, ol jalpy saqtandyrý somasynyń 2,31 %-n tóleıdi. Eger 100 bastan astam malyn saqtandyratyn bolsa, tarıf 1,54% bolady. Eger fermer malyn 5 km radıýstaǵy táýekelderden saqtandyratyn bolsa, onda 30-99 basqa deıingi tarıf 4,62 %. Júz jáne júzden astam basqa jalpy saqtandyrý somasynyń 3,08 %-yn tóleıdi.
Jańa júıeniń artyqshylyǵy kóp. Máselen, barlyq protsess barynsha avtomattandyrylǵan, eshqaıda barýdyń qajeti joq, elektrondy tsıfrlyq qoltańbańyz bolsa jetkilikti. Shart jasasqannan keıin memleket shyǵyndardy 50%-ǵa tómendetýge kómektesedi jáne bul fermerlerdi qarjylyq yntalandyrý tetikteriniń biri.
Eń bastysy, saqtandyrý mal sharýashylyǵymen aınalysýshylardyń táýekelderin tómendetýge kómektesedi jáne salǵan qarajattaryn qaıtarýǵa kepildik beredi. Demek, munyń bolashaǵy zor jáne el úshin mańyzdy salaǵa mamandardy kóptep tartýǵa yqpal etedi.