Aǵylshyn tilin úıretýdiń sheberi Aınur izdenýden jalyqqan emes
Shet tilinen mektep, ýnıversıtet muǵalimderine dáris oqyp, bilim berýdiń ozyq ádis-tásilderin úıretip júrgen maman qazirde Nazarbaev Zııatkerlik mektebinde jumys isteıdi. Bul bylaı bolǵan edi... Talapty ustazdyń birneshe jyldyq eńbegi, mańdaıteri baǵalanyp, 2011 jyly Nazarbaev ýnıversıtetinde grant utyp alǵan. Ǵylymǵa den qoıǵan maman onda da qarap júrmeı, túrli zertteýlermen aınalysqan. Ulybrıtanııa, AQSh-tan kelgen muǵalimderimen birge jumys istegen. Dál osy kezeńde Aınur orta mektep, joǵary oqý oryndarynda sabaq beretin muǵalimderge shet tilinen úıretýdiń tyń ádis-tásilderin túsindire bastaǵan. Qazir de ol isinen qol úzbeı mektepterde semınar ótkizip turady. Jýyrda ol ekinshi deńgeıli kýrs júrgizip, Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń muǵalimderine sabaq beripti. Osynyń esesine Kembrıdj ýnıversıtetinen 2-shi deńgeıli trener sertıfıkatyn alypty.
Aınur Serikqyzynyń ózi Almaty oblysy Balqash aýdanyndaǵy Baqbaqty aýylynyń týmasy. Sondaǵy orta mekteptiń túlegi.
– Mektep jasynan aǵylshyn tiline qyzyǵyp, olımpıadalardan qalmaıtynbyz. Sóıtip júrip mektepti úzdik attestatpen aıaqtadym. 2002 jyly Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıverıstetine memlekettik grantpen oqýǵa tústim. Ýnıverıstette belsendi bolyp, qoǵamdyq jumystarǵa aralastyq. Shaqyrǵan jerden qalmaýǵa tyrystyq. Prezıdenttik stependııa ıegeri atandym. Sóıtip júrip, ýnıversıtetti, izinshe, sol ýnıversıtettiń magıstratýrasyn qyzyl dıplommen tamamdadym. Shet tili mamandyǵynda oqyp júrip «Shynaıy mysaldar arqyly aǵylshyn tiline oqytý» taqyrybyna qyzyqtym, zerttedim. Mysaly, sabaqty mýltfılm kórý arqyly meńgergen bala, sol eldiń tilin meńgerip qana qoımaıdy, mádenıetinen de habardar bolady. Osylaısha, bala shet tilin ádettegiden jyldamyraq meńgere alady, – dep bala oqytýdyń qyr-syryn jetik biletin A. Serikqyzy.
Aınur ózi bilim alǵan ýnıversıtette magıstratýraǵa grantqa túsip, áýelden ózi zerdelep júrgen «Stýdentterdiń fonetıkalyq daǵdylaryn qalyptastyrý» taqyrybyn odan ári tereńirek zertteýge kirisedi. Magıstratýradan soń, ózi oqyǵan mamandyq boıynsha stýdentterge dáris oqı bastaǵan. Bir sózinde tájirıbeli maman bala oqytýda toppen jumysqa kóbirek ıek artatyn aıtyp qaldy. Sebebi, oqýshylar kezekti dáristi birimen-biri keńese, aqyldasa otyryp úırense, taqyrypty jaqsy qabyldaıdy desedi.
– Aǵa oqytýshylar, jas mamandar, ýnıverısıtettiń muǵalimderine de dáris oqydyq. Aǵylshyn tilinde oqý ádis-tásilderin úıretýge tyrysyp júrmin. Mysaly, qazirgi muǵalimder toppen jumys kezinde stýdentterge búkil resýrstardy berip, taqyrypty suraq qoıý arqyly túsindirse, utylmaıdy. Tek osyny durys uıymdastara bilý qajet. Sebebi, eger biz adamnyń «túsiný pıramıdasyna» kóz júgirtsek, sabaq tek dáris túrinde ótse, onda oqýshy málimettiń 10 paıyzyn ǵana qabyldaıdy. Eger stýdentter praktıkada jumys istese, onda materıaldy ıgerýi 50 paıyzǵa jeteǵabyl bolady desedi. Al olar taqyrypty ózderi úırenip, birine-biri toptasyp úıretse, taqyrypty qabyldaýy 90 paıyz bolady eken. Sosyn, mindetti túrde oqýshy men muǵalim arasynda keri baılanys bolýy shart, – dep taǵy bir syryn aıtty A. Serikqyzy.
Ustazdarǵa ustaz bolyp júrgen Aınur Serikqyzynyń ózi «bilim baǵdarlamasynyń mynasy ozyq» dep short kesip aıta almaıtynyn jetkizdi. Onyń paıymynsha, naǵyz sheber, oqýshyǵa janashyr muǵalim sabaq barysynda meılinshe jańa ádis-tásilderge ıek artýy kerek. Sonda ózge muǵalimder de jańashyl ustazǵa qarap boı túzeıdi.