AES salý sý tapshylyǵyn arttyra túspeı me – sarapshy pikiri
«Eń aldymen sý máselesi alańdatyp otyr. AES pen Balqash arasynda sý almasý júrmeıdi. Balqashtan sý tolyqtyrylyp otyrady. Bul – birjaqty protsess. Munara arqalyqty qajetti kólemmen qamtamasyz etý úshin Balqashtan oqtyn-oqtyn sý alynady. Alynatyn kólem Balqash sýynyń tabıǵı býlanatyn mólsheriniń shamamen 0,5 paıyzy ǵana. Bul óte az. ıAǵnı, munara arqalyqty toltyrý úshin 1 jylda býlanatyn sýdyń jarty paıyzy ǵana qajet», - dedi ol atom energetıkasyn damytý máselelerine arnalǵan bıznes-forým aıasynda.
Osy oraıda sarapshy agenttik tilshisiniń «0,5 paıyz elimizdegi sý tapshylyǵyn jedeldetýi múmkin be?» degen saýalyna jaýap berdi.
«Menińshe, joq. Balqashta AES salý úlken sýdyń bolýymen baılanysty deý ańyz. AES-ke sý qajet. Biraq onyń mólsheri kez kelgen ózge stansalarmen birdeı. Árbir sý elektr stansasynyń sý qoımasy bar. Al AES-ke mundaı sý qoımasy artyǵymen jetedi. Tipti, onyń qajeti de shamaly. Sebebi tehnologııa múldem basqa», - dedi Sergeı Agafonov.