AES qanshalyqty qaýipsiz — Ulybrıtanııanyń eks-mınıstrimen suhbat
— Ortalyq Azııa elderiniń ishinde Qazaqstan men Ózbekstan atom energetıkasyn damytýǵa erekshe den qoıyp, bul baǵytta alǵashqy qadamdardy jasaı bastady. Osy rette aımaq memleketteri atom generatsııasyn engizý arqyly ne utady?
— Qazir Ortalyq Azııa elderi, onyń ishinde Qazaqstan men Ózbekstan úshin atom energetıkasyn damytatyn kezeń. Óıtkeni, elektr energııasyn gaz, kómirdi jaǵý arqyly óndirýdi birtindep tómendete bastaýymyz kerek. Oǵan atom elektr stantsııasynyń kómeginsiz qol jetkizý múmkin emes. Bul rette energobalanstaǵy jańartylǵan energııa kózderiniń de úlesin arttyra túsý mańyzdy. Máselen, AQSh atom energetıkasyn damytýda durys joldy tańdaǵan joq. Al Ortalyq Azııa elderi bolsa perspektıvaly baǵytqa tústi. Árıne, bul bizdi qýantady.
— Qazaqstan men Ózbekstannyń jasyl energııany óndirý jolyndaǵy qandaı qadamdardy atap óter edińiz?
— Búginde Qazaqstan men Ózbekstan úkimetteri jasyl enegrııany óndirý baǵytynda tıisti jobalardy qolǵa alyp jatqanyn kórip otyrmyz. Jańartylǵan energııa kózderi, atap aıtqanda kún, jel, sý elektr stantsııalary qajettilikti únemi jaýyp otyrýǵa qaýqarsyz ekenin túsinýimiz kerek. Al AES úzdiksiz elektr energııasymen qamtamasyz ete alady. Osy turǵydan qos eldiń tańdaǵan baǵyty óte oryndy sanalady.
— Búginde atom elektr stantsııalarynyń qaýipsizdigine qatysty túrli pikir aıtylyp júr. Sizdiń oıyńyzsha, AES qanshalyqty qaýipsiz energııa kózi sanalady?
— Men atom elektr stantsııalarynyń qaýipsiz ekenine senimdimin. Keıingi 3 jylda biz Eýropalyq komıssııaǵa atalǵan energııa kóziniń qaýipsiz ári taza ekenin dáleldedik. Onyń adam densaýlyǵy men qorshaǵan ortaǵa eshqandaı zııany joq. Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttik de dál osyndaı pikirde. Atalǵan uıym álem elderin atom generatsııasyna bet burýǵa úndep jatyr. Sondyqtan qazaqstandyqtar men ózbekstandyqtarǵa alańdaýǵa eshqandaı negiz joq.
— Qazaqstan men Ózbekstan úkimeti aldaǵy 35 jylda kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdi josparlap otyr. Qos memlekettiń osy baǵytta qolǵa alǵan sharalary men erik-jigerin qalaı baǵalaısyz?
— Men Ortalyq Azııa elderiniń 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkize alatynyna senimdimin. Tıisinshe, bul protsessti jedeltedýge tyrysý kerek. Eger osy ýaqytqa deıin kómirtegi beıtaraptyǵyna kóshý jospary oryndalmasa, onda ekologııalyq apattardyń zardaby óte aýyr bolatyny sózsiz. Aldaǵy 35-40 jylda energııa óndirý úshin qoldanylatyn gaz, kómir sııaqty resýrstardyń qory da azaıady. Sondyqtan osy ýaqytqa qaraı barlyq jylý elektr ortalyqtaryn jabýǵa tyrysýymyz qajet. Bul rette Qazaqstan men Ózbekstan úkimetteriniń qolǵa alǵan jobalary men erik-jigerin joǵary baǵalaımyn.
— Ýaqyt bólip, suhbat bergenińizge rahmet!