AES energııa máselesin qalaı sheshedi
Muqtajdyq baryn jasyrmaǵan jón
2022 jyly «Samuryq-Qazyna» qory Qazaqstandaǵy 16 jańa basym ınvestıtsııalyq jobanyń tizimin usyndy. Olardyń ishinde 2032 jylǵa deıin AES salý jospary da bar bolatyn. «Boljamdyq-energetıkalyq teńgerim 2032 jylǵa qaraı qýaty 2 400 megavatqa deıingi atom stantsııasyn salý qajet ekenin kórsetti. Sondyqtan Úkimet jetekshiligimen qor osy jobany iske asyrýǵa kiristi» dep málimdegen edi qor basshylyǵy.
Árıne, AES salý qazir túbegeıli qabyldanyp qoıǵan sheshim emes, bıyl kúzde jalpyhalyqtyq referendým arqyly qorytyndylanady. Alaıda onyń elimizge kerek ekenin jasyra almaımyz. Bar másele energııa tapshylyǵynan bastalyp tur. Keńes odaǵy kezinde salynǵan Ekibastuzdaǵy GRES-1, GRES-2 jáne Aqsý GRES-i sııaqty iri keshender kómirmen jumys istep tur, ábden eskirgen, olardan atmosferany lastaıtyn zattar kóp bólinýde. Al Dúnıejúzilik bankten bastap kóptegen úlken qarjy ortalyqtary kómirmen jumys isteıtin stantsııalardy qarjylandyrýdy toqtatýda. Oǵan qosa, salyq pen aıyppul kólemi de artqan.
Organıkalyq otyny joq Frantsııa, Belgııa, Shvetsııa, Japonııa, Ońtústik Koreıa, Fınlıandııada atom stantsııalary elektr energııasyn óndirýshi negizgi kózge aınalyp, energetıkalyq turaqtylyq pen tabysty ekonomıkalyq damýdy qamtamasyz etip otyr. Bul rette sarapshylar kómirdiń jahandyq qory 270 jylǵa, munaı 50 jylǵa, gaz 70 jylǵa deıin jetetinin boljaǵan. Al AES-ke paıdalanylatyn álemdegi 5 718 400 tonna ýran qory 2500 jylǵa deıin jetedi. Álemdegi ýran qory eń kóp el – Aýstralııa desek, odan keıingi oryndarda Qazaqstan, Reseı jáne Kanada tur. Sondyqtan bizge báribir atom elektr stantsııasyn salýǵa týra keledi. Onyń ústine Qazaqstanda ýran tabletkalary men jylý bólýshi elementter óndirisi jolǵa qoıylǵandyqtan, otyndy óz ıgiligine ońaı paıdalana alady.
Qazaqstan energııany qaıdan alady?
Energetıka mınıstrliginiń dereginshe, 2023 jyly elektr energııasyn tutyný kólemi 115 mlrd kVt/saǵ (2022 jyly – 112,9 mlrd kVt/saǵ) bolǵan. Al elektr energııasyn óndirý 112,8 mlrd kVt/saǵ, kórshiles elderden ımporttaý kólemi 3,4 mlrd kVt/saǵ, eksport 1,4 mlrd kVt/saǵatty qurapty.
AES-tiń qajettiligi jaıynda sóz qozǵap otyryp, «qazir elimiz energııany qandaı kózderden alyp otyr?» degen saýal týyndaýy zańdy. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimeti boıynsha, Qazaqstanda elektr qýatynyń 70 paıyzy – kómirden, 20 paıyzy – gazdan, 3 paıyzy – jańartylatyn energııa kózderinen, qalǵan 7 paıyzy sýdan óndiriledi.
Anyqtalǵan 164 mlrd tonna kómir qory bar el odan ári de kómir jaǵyp otyra berýine bolar edi, áıtkenmen ekologııa buzylyp bara jatqanyn umytpaǵan jón. Jyl saıyn qys mezgilinde Qazaqstannyń birneshe qalasynda shamadan tys aýa lastanyp jatady. Bul faktorǵa kómir tútininiń áseri bary daýsyz.
Tańdaý kimge túsýi múmkin?
Atom elektr stantsııasyn salý máselesinde Qazaqstan eń ozyq tehnologııalardy qoldaný jaǵyn qarastyrýda. Qazir AES salýǵa eń basty 4 úmitker bar, olar: reseılik «Rosatom», qytaılyq CNNC (China National Nuclear Corporation), koreıalyq KHNP (Korea Hydro & Nuclear Power) kompanııasy, frantsýzdyń EDF (Électricité de France) kompanııasy. Árqaısysynyń óziderine tán artyqshylyqtary men kemshilikteri bar, halyqaralyq jobalardy júzege asyrýda tájirıbesi jetkilikti.
Shynynda álemde atom stantsııalaryna qatysty tańdaý kóp emes. Túrli ádispen jumys isteıtin birneshe túri ǵana bar. Máselen, «Rosatomnyń» salyp júrgeni – ýaqyt tezinen ótken «VVR» reaktory. Reseılikter keńes kezinen reaktor tehnologııasyn jańǵyrtyp, «3+» sanatyna qosyp keledi. Jumysy qarapaıym, ýran tabletkasy sýdy qaınatyp, sonyń áserinen generator elektr óndiredi. Jetildirýdiń arqasynda qaýipsizdik deńgeıi artqany aıtylady. Buǵan deıin bul tıptegi reaktordan aqaý shyqpaǵan.
Al qytaılyqtar usynyp júrgen reaktorlar - Frantsııanyń Framatome kompanııasy jasaǵan stantsııalardyń jetildirilgen túri. Eski tehnıkamen jumys isteıdi, áıtse de odan da aqaý shyǵyp kórmegen.
Negizi «3+» deńgeıindegi tanymal eki reaktor bar. Birinshisi, amerıkalyq Westinghouse Electric jasaǵan ІR 1000 – myń megavattyq reaktor. Tym jaqsy sanalady, sebebi jumysy fızıkanyń óte qarapaıym bazalyq zańdaryna negizdelgen. Elektrondy júıelerdiń ornyna mehanıkalyq júıe qoıylǵan. Eger stantsııada qysym kóterilse, tyǵyndar ashylyp, sý aǵyp ketedi, esesine qysym qalpyna keledi. Elektr kelmeı qalsa, reaktor ózdiginen óshedi. Sonyń arqasynda ol qarapaıym ári senimdi reaktor qatarynda. Jalǵyz prototıpi Qytaıda salynǵan.
Ekinshisi, frantsııalyq tehnologııa – EPR. Bul reaktordyń eń alǵashqylary 2000-jyldardyń basynan bastap Fınlıandııaǵa salyndy. Munda qaýipsizdik júıesi elektronıkaǵa negizdelgen. Sondyqtan joǵaryda atalǵan ІR1000-ǵa qaraǵanda áldeqaıda qymbat, onyń ústine salý qıyn.
Jalpy alǵanda naryqta tanymal osy 4 túrli nusqa bar. Ońtústik Koreıa eli usynyp jatqan stantsııalar da frantsııalyq reaktordyń negizinde jasalǵan eski tehnologııanyń jetildirilgen nusqasy.
AES salý – tıimdi nusqa
«Qazaqstandyq Atom elektr stantsııalary» JShS-niń jetekshi ınjeneri Asýan Sııabekovtiń oıynsha, qazir AES taqyryby óte mańyzdy máselege aınalyp otyr.
– Qoǵamda «AES kerek pe, joq pa?» degen suraq ózekti. Biz qazir ár aımaqta jarııa talqylaýlar ótkizip, elge atom energetıkasynyń artyqshylyqtary týraly túsindirip jatyrmyz. Elimizde elektr energııasyn generatsııalaıtyn jabdyqtardyń 70 paıyzdan astamy tozǵan. Álem elderi men Eýropalyq odaq jasyl energetıkany qoldaý maqsatynda kómirtektiń aýaǵa taralýyn azaıtýdy kózdedi. Osyny eskersek, halyqty úzdiksiz elektr qýatymen qamtamasyz etý úshin AES salýǵa týra keledi ári bul tıimdi nusqa, – deıdi sarapshy.
Mamannyń aıtýynsha, Qazaqstanda AES salynar bolsa, ol ekonomıkanyń barlyq salasyna, ǵylymǵa, bilimge, áleýmettik salaǵa oń áserin tıgizedi. Joǵary tehnologııalardyń jedel damýyna múmkindik beredi. Sondaı-aq sarapshy bul maqsatqa qansha qarjy jumsalýy múmkin ekenin boljady.
– 2800 MVT-qa deıingi eki bloktan turatyn AES qurylysynyń quny shamamen 10-12 mlrd dollarǵa deıin jetýi múmkin. Keleshekte tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme kezinde AES qurylysyna ketetin soma naqty esepteletin bolady, – dedi Asýan Sııabekov.
Al AES salynatyn jerge keletin bolsaq, ol úshin eki aýmaq – Almaty oblysy, Jambyl aýdanyndaǵy Úlken kenti men Abaı oblysy, Kýrchatov qalasynyń aýmaǵy qarastyrylǵan. Parametrler boıynsha, AES salý múmkindigi jaǵynan eki aýdan da is júzinde teń sanalýda. Alaıda Úlken aýylynyń birqatar ınfraqurylymdyq artyqshylyqtary bar eken.
– Balqash JES-niń iske asyrylmaǵan jobasynyń alańy bar. Bul alań iri energııa obektisin salý úshin belgili bir daıyndyqtan ótken. Atap aıtqanda, jabdyqtalǵan jumys kenti salynyp, aýyz sý daıyndaýdyń ónerkásiptik qondyrǵysy ornatylǵan, alań tegistelip, negizgi jabdyqtar men sý jınaý úshin aıaqtalmaǵan irgetasy bar shuńqyr qazylyp tur. Bul ınfraqurylym AES jobasynda paıdalanýǵa jaramdy. Osy parametrlerdi eskerip, Qazaqstannyń ońtústiginde Úlken aýyly aýdanynda qýaty 1,4 GVt-qa deıingi jáne jalpy qýaty 2,8 GVt bolatyn eki blokty AES salý usynylyp otyr, – dep tolyqtyrdy sarapshy.
Ekologııalyq jaǵyn eskersek, AES-tyń qorshaǵan ortaǵa zııan keltirmeýi – eń basty artyqshylyq. Asýan Sııabekovtiń sózinshe, bul kózqarasty Atom qýaty halyqaralyq agenttigi de zertteýler arqyly rastaǵan. Alańdy tańdaý kezinde AES ornalasatyn potentsıaldy aýdandardyń gıdrometeorologııalyq jaǵdaıy baǵalanyp, jeldiń jyldamdyǵy men baǵyty týraly da derekter zerttelipti.
– Qaýipsizdik úshin seısmıka jáne sý tutyný máseleleri muqııat qaraldy. AES-tyń zamanaýı tehnologııalary, mysaly, qurǵaq gradırnıalardy paıdalaný sý tutyný kólemin azaıtýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar, AES qorshaǵan ortany munaı, gaz, tútin men kúl sııaqty zattarmen lastamaıdy. Bul týraly álemde kópjyldyq tájirıbe bar, – dep túıindedi sarapshy.
Rasymen de Atom elektr stantsııasyn qoldanatyn elderde reaktor mańynda balyq aýlaýdan jarystar uıymdastyrylady. Radıatsıalyq áserdiń joqtyǵyna kóz jetkizý úshin jarys kezinde aýlanǵan balyqtarǵa radıologııalyq zertteýler jasalady.
Ne desek te osy jyly Qazaqstan AES-ke baılanysty birjaqty kózqaras qalyptastyrýy tıis. Ol jalpyhalyqtyq referendým nátıjesinde belgili bolady.