AEF: Astanadaǵy jahandyq alańnyń aýqymy keńeıe túsýde

ASTANA. QazAqparat - Keshe elordada bastalǵan VII Astana ekonomıkalyq forýmy óziniń aýqymy jyl saıyn keńeıip, mańyzy da artyp otyrǵanyn dáleldedi. Úsh kúnge ulasatyn alqaly jıynǵa 15 myńnan astam delegat qatyssa, sonyń ishinde, álemniń júzden astam memleketinen 130-dan astam salalyq mınıstrler at basyn Astanaǵa arnaıy burypty. Osynyń ózi-aq elordalyq alańnyń jahandyq aýqymyn ańǵartsa kerek.

Jyldaǵy dástúrge sáıkes, ekonomıkalyq forým aıasynda 70-ten astam sharalar qamtylyp otyr. Sonyń ishinde mańyzdylaryna toqtalyp ótsek. AEF aıasyndaǵy dástúrli shara V «Astana Invest-2014» Halyqaralyq ınvestıtsııalyq forý­my bolyp tabylady. AEF-tyń alǵashqy kúni ashylǵan bundaı basqosý shetelden kelgen mártebeli meımandarǵa elimizdiń ınvestıtsııalyq múmkindikterin pash etý úshin taptyrmas alań retinde baǵalanatyny da sózsiz. Sondyqtan da, ınvestıtsııalyq forým jumysyna Qazaqstan Úkimetiniń basshysy Kárim Má­simov qatysyp, elimizdiń ınvestıtsııalyq saıasaty turǵysynan birshama jaıtty atap ótken edi. Úkimet basshysynyń aıtýynsha, Qazaqstan shetel ınvestıtsııasyn tartýda óńirde kóshbasshyǵa aınalyp otyr. Aıtalyq, sońǵy bes jyl ishinde otandyq ekonomıkaǵa 160 mıllıard dollar ın­vestıtsııa tartyldy. Osy baǵyttaǵy jumysqa halyqaralyq qarjy qurylymdary, atap aıtqanda Búkilálemdik bank tarapy da joǵary baǵa berdi. Sonymen qatar, ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý saıasaty áli de jalǵasatyn bolady. Osy rette Úkimet basshysy ınvestıtsııa tartý boıynsha keshendi baǵdarlama ázirlengenin, jaqyn arada arnaıy zań jobasy Parlamentke usynylatynyn jetkizdi.

«Qazaqstan damýynda Astana qalasynyń órkendeýi erekshe oryn alady. Qazirdiń ózinde elorda ómir sú­rý­diń joǵary standarttaryn usynyp otyrǵan, zor qarqynmen damýshy mega­po­lısterdiń birinen sanalady. Astana halyqaralyq ýnıversıtetterdiń, zert­teý ortalyqtarynyń, medıtsına mekeme­leriniń basyn biriktirip otyrǵan úlken rýhanı ortalyq. Bolashaqta qala EKSPO-2017 kórmesin qabyldaıtyn bolady. Bul álemdik ınves­torlardy, tehnologııalardy, ınnovatsııa­lardy, saıası qaıratkerlerdi tartatyn halyqaralyq aýqymdy shara bolmaq. Men osy máselelermen jan-jaqty tanysýǵa shaqyramyn», - dedi sóz arasynda Kárim Másimov.

Al elorda ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetovtyń aıtýynsha, 16 jyldan beri Astanany damytýǵa 4 trıllıon 780 mıllıard teńge nemese 30 mıllıard dollar tikeleı ınvestıtsııalar salynǵan. Osy ýaqyt ishinde qalaǵa tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 28 ese ósken. Al aıtýly V «Astana Invest-2014» Halyqaralyq ınvestıtsııalyq forýmy sheńberinde elorda ekonomıkasyna jalpy kólemi 500 mıllıon dollardy quraıtyn ınvestıtsııa tartý maqsatynda 11 memorandýmǵa qol qoıý kózdelinip otyrǵandyǵy da belgili boldy.

EKSPO men «jasyl ekonomıka» Qazaqstannyń jahandyq bedelin arttyra túspek

Ekonomıkalyq forým aıasyndaǵy mańyzdy basqosýdyń biri «EKSPO-nyń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý men «jasyl ekonomıkaǵa» qosar úlesi» atty sessııada órbidi. 2017 jyly Astanada ótkeli otyrǵan EKSPO halyqaralyq kórmesiniń taqyrybymen ushtastyrylǵan sessııa barysynda alda atqarylar josparlar týraly áńgime aıtyldy. Máselen, «Astana EKSPO-2017» UK» AQ basqarma tóraǵasy Talǵat Ermegııaev bıylǵy maýsym aıynda Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń 155-shi Bas Assambleıasynda «Astana EKSPO-2017» kórmesiniń resmı tirkelýi ótkiziletinin habarlady. Onyń aıtýynsha, onda Qazaqstanǵa Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń arnaıy týy tabys etiledi. «Qazaqstan Halyqaralyq kórmeni ótkizýge erekshe basymdyq berip otyr. Ulttyq aýqymda basymdyq berilgen sharanyń tabysty ótýine barsha qazaqstandyqtar múddeli», - dep atap ótti jıyn barysynda Talǵat Ermegııaev. Budan bólek, «Astana EKSPO-2017» Búkilálemdik kórmesiniń máselesine arnalǵan 1 sessııada Halyqaralyq kórmeler bıýrosy bas hatshysynyń kommýnıkatsııalyq máseleler boıynsha keńesshisi Ivan Prostakov, fızıka boıynsha 2006 jylǵy Nobel syılyǵynyń laýreaty Djordj Fıtsdjerald Smýt ІІІ, BUU-nyń «Barshaǵa birdeı turaqty energetıka» bastamasy úshin qorynyń arnaýly keńesshisi Serj Martın sóz sóıledi.

«Jasyl energetıka» demekshi Astana ekonomıkalyq forýmyndaǵy qamtylǵan mańyzdy taqyryptyń biri «JASYL SMART» bıznes forýmy boldy. Onda Qorshaǵan orta jáne sý resýrstary mınıstri Nurlan Qapparov Qazaqstannyń «Jasyl ekonomıkaǵa» kóshýi tujyrymdamasymen tanystyrǵan bolatyn. Sonymen qatar, «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý baǵytyndaǵy problemalarǵa da nazar aýdaryldy. Aıtalyq, mınıstrdiń sózine qaraǵanda, ekonomıkanyń osy túrine ótýdegi basty problemalardyń biri parnıktik gazdar shyǵaryndysyn azaıtý bolyp tabylady. Al elimizge kelsek, Qazaqstannyń parnıktik gazdar shyǵaryndylarynyń kvota saýdasyna qatysýda úlken áleýeti bar. Óıtkeni elimizdiń «Jasyl ekonomıkaǵa» kóshý tujyrymdamasyna sáıkes, parnıktik shyǵaryndylardy 1990 jylǵy deńgeıden 2020 jylǵa taman 15 paıyzǵa, al 2050 jylǵa taman 25 paıyzǵa qysqartý josparlanyp otyr. Osyǵan oraı, sessııa barysynda qatysýshylar qazaqstandyq ustanymnyń tóńireginde birshama áńgime órbitip, «jasyl ekonomıkaǵa» ótýdegi eldik baǵyttyń durystyǵyna nazar aýdartty.

Jahandyq daǵdarys dara kúresti emes, jumyla den qoıýdy quptaıdy

Astana ekonomıkalyq forýmy aıasynda byltyr tusaýy kesilgen mańyzdy basqosýdyń biri - Dúnıejúzilik daǵdarysqa qarsy konferentsııasy. Jahan damýy úshin jaıly joldy jumyla izdeýge baǵyttalǵan konferentsııanyń taqyryptyq aýqymy da aıtarlyqtaı. Basqosýǵa ekonomıka salasynyń elıtalary sanalatyn mártebeli meımandardan bastap, salıqaly hám sáýegeı saıasatkerlerge deıin qatysty. QR Premer-Mınıstriniń orynbasary - Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov, Bretton-Výds kelisimin jańartý komıtetiniń atqarýshy dırektory Mark Ýzan, Japonııa Ekonomıkalyq zertteýler ortalyǵynyń prezıdenti Kazýmasa Ivata, Iel ýnıversıtetiniń jahandyq máseleler boıynsha joǵary ǵylymı qyzmetkeri Domıngo Kavallo, Lıvan Respýblıkasynyń eks-premeri Fýad Sınıora, Halyqaralyq valıýta qory atqarýshy dırektory Danıel Heller, Qazaqstan Ulttyq banki tóraǵasynyń orynbasary Danııar Aqyshev jáne basqalar qatysty. Alqaly jıyndy alǵashqy bolyp sóz sóılep ashqan Baqyt Sultanov baıandama barysynda jahandyq reformalardyń dáýiri týǵandyǵyna toqtalǵan bolatyn. Onyń paıymynsha, Eýropadaǵy qaryzdyq daǵdarys máselesiniń dúdámal kúıge túsýi, BRIKS elderi ekonomıkasynyń entige bastaýy, shıkizat resýrstaryna degen baǵa alshaqtyǵy jaǵdaıyna táýeldi bolyp turǵan halyqaralyq ekonomıka áli sol ózgerissiz qalpynda tur. «Onyń ústine, jappaı beleń ala bastaǵan jumyssyzdyq kórsetkishi ekonomıkalyq ósimdi ustap turǵan negizgi faktorlardyń biri bolyp otyr. Osy úderisterdiń barlyǵy «ystyq» núktelerde, tipti keshe ǵana áleýmettik turaqtylyqtyń jumaǵy bolǵan elderdiń ózinde túrli áleýmettik janjaldarǵa sebep bolyp, qabattasa júrýde. Dál qazir biz jolaıryqta turmyz. Oǵan aǵymdaǵy ózimiz kórip júrgen makroekonomıkalyq úderister dálel bola alady. Bir nárse aıqyn, jańa paradıgma ǵasyryn bastan ótkerýdemiz, ekonomıkalyq ósýdiń polıýsteri men formalary ózgerýde», - dedi QR Premer-Mınıstr orynbasary - Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov. Bul rette mınıstr ǵalamdyq ekonomıkalyq ózgeristerdi bólshektenbeı qarsy turý arqyly eńserýdiń tıimdiligin aıtyp, ortaq sheshimder tabýdyń tyń joldary áli de jetkiliksiz ekenine nazar aýdartty. «Sondyqtan, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen 2011 jyldyń jeltoqsanynda qurylyp, Sankt-Peterbýrgte «G20» sammıtinde usynylǵan «G-Global» formaty keń kólemdi únqatysý negizi bola alatynyna kámil senimdimiz. Formatta BUU-ǵa múshe memleketter teń dárejede ózara áriptes bola alady. Al búgingi kúni «G-Global» halyqaralyq qaýymdastyqty biriktiretin, zamanaýı qaterlerge toıtarys bere alatyn, jańa usynystar jasap shyǵara alatyn kóp qyrly únqatysý alańyna aınaldy. Bul format ómirsheńdigin dáleldep, ǵalamtor arqyly júzege asýda. «G-Global»-dyń eń bastapqy maqsaty búkilálemdik daǵdarysqa qarsy jospar tujyrymdamasyn jasaqtap, halyqaralyq daǵdarysqa qarsy konferentsııada maquldatý bolyp tabylady», - dedi Baqyt Sultanov.

Jıyn barysynda sóz alǵan sheshenderdiń qaı-qaısysy da daǵdarys sabaqtaryna mán berý kerektigin alǵa tartty. Máselen, Bretton-Výds kelisimin jańartý komıtetiniń atqarýshy dırektory Mark Ýzan bastan keshirgen daǵdarystardan áli de sabaq ala almaǵanymyzdy, áıtpese daǵdarysty aınalyp óter joldy baıqaýǵa bolatynyn tilge tıek etti. «Osy oraıda, «G-Global»-daǵy áriptesterimdi halyqaralyq qaterlerdi naqty qoıa bilgendigi, anyqtaı alǵandyqtary úshin erekshe atap ótkim keledi», - dedi M. Ýzan.

Jalpy, keshe bastalǵan VII Astana ekonomıkalyq forýmy aıasyndaǵy sessııalar búgin de jalǵasty, erteń de jumysyn jandandyratyn bolady. Máselen, búgin AEF sheńberindegi «Memlekettik qyzmet personalyn basqarý: ahýaly men bolashaǵy» atty jahandyq konferentsııasy ótti. Onda memlekettik qyzmet isteri baǵytyndaǵy Óńirlik habqa umtylǵan Qazaqstannyń maqsaty jaıynda sóz bolyp, bizdiń elimizdiń úlgisine joǵary baǵalar berildi. Al IX Innovatsııalyq kongress barysynda QR Premer-Mınıstriniń orynbasary - Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstri Áset Isekeshev qazaqstannyń ınnovatsııalyq baǵyty týraly áńgimeledi. «Qazir ınnovatsııany damytýǵa arnalǵan kóptegen quraldar bar, tek qana IJTM jelisi boıynsha ondaı quraldardyń sany 10-nan asty. Osy quraldar arqyly 400-den astam ǵalymdar, startap kompanııalar men jas kásipkerler qoldaýǵa ıe boldy. Bul jaqsy kórsetkish, óıtkeni buryn ondaılar saýsaqpen sanarlyqtaı ǵana bolatyn. Sonymen qatar, sońǵy jyldarda kásiporyndardyń tehnologııalyq ınnovatsııalaryna arnalǵan shyǵyndar 7 esege ósti, ınnovatsııalyq ónim kólemi birneshe esege artty, al kásiporyndardyń ınnovatsııalyq belsendiligi eki esege ulǵaıdy», - dep atap ótti mınıstr Á. Isekeshev.

Sóıtip, Astanadaǵy únqatysýlar men suhbattar alańynda mańyzdy jahandyq taqyryptar qaýzalyp, qyzyqty pikir almasýlar men qyzý talqylaýlar oryn alýda. Jıynnyń úshinshi kúngi basqosýyna QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ta qatysatyny kútilip otyr. Shyndyǵynda, Elbasy N. Nazarbaev álem­dik deńgeıdegi shara - Astana eko­­no­mı­kalyq forýmynyń avtory ári onyń ne­gizin qalaýshy. Endeshe, erteńgi alqaly jıynnan forýmnyń mańyzyn arttyra túsetin málimdemelerdi kútýge bolatyndaı.