Ádilet qaǵıdasy ornaıdy – senator Nurtóre Júsip

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Elimizdiń ómirinde jańa dáýir bastalyp jatyr. Mundaı pikirdi QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazaq Eli qaterli synaqqa tap bolǵany málim. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev terrorlyq agressııaǵa qarsy tegeýrindi áreket etti. Sonyń arqasynda Eldiń Úmitin jaqty, Senimin ornyqtyrdy. Elimizdiń ómirinde jańa dáýir bastalyp jatyr. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev búgin jańa Úkimet basshysyn taǵaıyndady, aldaǵy ýaqytta atqarylatyn máselelerdi túgel sanamalap aıtty. Shegelep tapsyrmalar berdi. Bul sheshimder elimizdiń damýyna, halqymyzdyń turmysynyń, ál-aýqatynyń odan ary kóterilýine baǵyttalǵan. Halyq muny tolyq qoldaıdy. Barshamyz Prezıdent saıasaty aıasynda birlesip, tas túıin jumylýymyz qajet. Prezıdent eń ózekti máseleleri ortaǵa saldy. Halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan sharalardy usyndy», - dep atap ótedi ol.

Senator Memleket basshysy birinshi kezekte Táýelsizdikti nyǵaıtý, bul úshin áskerdi kúsheıtý, bilimdi arttyrý, halyqtyń tabysyn kóterý, óńdeý jáne taý-ken óndirisin, aýyl sharýashylyǵyn damytý, ınflıatsııany aýyzdyqtaý, kvazımemlekettik sektordy retteý jáne taǵy basqa salalarǵa qatysty naqty tapsyrma bergendigin basa aıtady.

«Qalyptasqan kúrdeli jaǵdaıdan shyǵý úshin «Qazaqstan halqyna» áleýmettik-qoǵamdyq qory ashylady. Onyń qarjysy qaterli aýrýǵa shaldyqqandardyń qymbat emine, operatsııasyna, balalarǵa, buqaralyq sportty damytýǵa arnalǵan keshender salýǵa, qyzmettik boryshyn atqara júrip opat bolǵan quqyq qorǵaý, áskerı, azamattyq qyzmetkerlerdiń otbasyna kómektesýge, zardap shekken aımaqtarǵa kómekke jumsalady. Qarjylandyrý - jeke jáne memlekettik qarjy kózderinen, sheteldik qaıyrylymdylyq qorlarynan bolady. Baılyǵy asyp-tasyǵan olıharhtar jyl saıyn qarjy quıýy kerek. Bul óte ózekti másele. Adam astyń ózin kúshenbeı ishedi, kúshenip bosatady», - dedi Nurtóre Júsip.

Depýtat elge eshqandaı paıdasy joq qorlar men kompanııalar jumysyn qaıta qaraý usynylǵanyna, ásirese alpaýyt qorlardyń aty atalyp, túsi tústelgenine nazar aýdartady.

«Samuryq-Qazyna» qoryn reformalaý qajet, jasaı almasaq, onyń ekonomıkamyzǵa qajeti joq ,- dedi. Qordyń jabyq jumysy, bir kózden satyp alý ótkir synǵa alyndy. «Samuryq-Qazyna» qorynyń satyp alýlaryna qatysty shaǵymdar jıi kelip túsedi. Qordyń aktıvi jalpy ishki ónimniń 60 paıyzyna jýyǵyn quraıdy. Biraq qor ulttyq baılyqty arttyrdy ma? Qordyń úlken jalaqy alatyn basshylary, qyzmetkerleri nemen aınalysady? Kvazımemlekttik sektordy túbegeıli ózgertýdi tapsyramyn. Eger ony reformalaı almasaq, ondaı qordyń bizdiń ekonomıkamyzda bolmaǵany durys», - degen Memleket basshysy málimdemesin tarıhı sózben túıindedi. «Jańa Qazaqstandy» birge quraıyq!«,- dep túıindedi.Bul jańa ózgeristerdiń bastalatyndyǵyn ańǵartady. Halyqpen ashyq jumys júrgizý qajet. Bul rette memlekettik qyzmetshilerge kóp nárse baıdanysty. Halqymyz «Aýrýyn jasyrǵan óledi«,- deıdi. Qoǵam ótkennen sabaq alýy, tazarýy, jańarýy tıis. Túıequs sekildi bastaryn qumǵa tyǵyp, eldiń muń-muqtajyna qulaq aspaıtyn kerdeń kezeńnen tezirek arylyp, qýatty Qazaqstandy birge qurýǵa umtylýymyz qajet», - dep túıindedi sózin Senat depýtaty.


Seıchas chıtaıýt