«Ademniń» jyry bitken joq» - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 26 qyrkúıek, senbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Keshe Astanada «Bas redaktorlar klýby» qoǵamdyq birlestigi L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń (EUÝ) qoldaýymen «Jýrnalıstıka men buqaralyq kommýnıkatsııanyń ózekti máseleleri» atty taqyrypta respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótkizdi. Oǵan qoǵam qaıratkerleri, sala mamandary, ǵalymdar men sarapshylar, oqytýshylar men mádenıet qyzmetkerleri, stýdentter, memlekettik uıymdar men BAQ ókilderi qatysty. Bolashaǵymyzǵa baǵdar berer «Máń­gilik El», «100 naqty qadam» jáne «Qazaq­stan-2050» Strategııasynyń maqsat-mu­rat­tary aıasynda otandyq jýr­nalıs­tıka men buqaralyq kommýnı­katsııanyń mindetterin jáne ózekti máselelerin baıyptaýǵa arnalǵan bul alqaly jıyndy EUÝ prorektory, QR UǴA korrespondent-múshesi Dıhan Qam­zabekuly ashty. Ol konfe­rentsııanyń mán-mańyzyna toqtala kelip, álemde, aınalamyzda bolyp jatqan túrli oqıǵalardy halyqqa jetkizýde jýr­nalısterdiń alar orny erekshe eke­nine nazar aýdardy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan». Konferentsııa barysynda minbege kóterilgen belgili jýrnalıst, Par­la­ment Senatynyń depýtaty Jabal Er­ǵalıev qozǵalyp otyrǵan taqyryptyń ózektiligin sóz ete otyryp, jýrnalıs­tıka salasyna aıryqsha kóńil bólinýi qajet ekenin atap kórsetti. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, gazettegi «Jýrnalıstiń tsenzýrasy - óziniń ar-uıaty» atty kólemdi maqalany oqyp shyǵyńyz.

Bas basylymda «Jekeshelendirýdiń tıimdi tásilderi» degen maqala jarııalandy. Úkimet memleket ıeliginen alý baǵytynda jáne jekeshelendirýge qatysty jańa tásilderdi qarastyrýda. Olardyń negizine memlekettiń kásipkerlik qyzmetke qatysýyn shekteıtin, aǵymdaǵy jylǵy sáýir aıynda qabyldanǵan «Básekelestik týraly» zańda kórinis tapqan «Yellow Pages» («Sary better») qaǵıdalary alyndy. Bul jóninde BAQ ókil­deri­ne bergen suhbatynda «Ekono­mı­kalyq zertteýler ınstıtýty» Kásipkerlikti damytý ortaly­ǵynyń dırektory Nurlan Qulba­tyrov málim etti. Ulttyq ekono­mıkadaǵy memlekettik úlesti azaıtý jáne memlekettik aktıvterdi jekeshelendirýdiń ekinshi tolqyny jaıynda keńinen aıtylǵan áńgime barysynda jańa qurylymdyq ekonomıkaǵa kóshý tek jekelegen kompanııalardyń ǵana emes, sonymen qatar, tutas salalardyń qyzmet etý tıimdiligin arttyrýdy talap etetindigi qozǵaldy. Búgingi jekeshelendirýdiń negizgi maqsaty memlekettik aktıvterdi barynsha tıimdi menshik ıesine ótkizý jolymen elimizdiń jeke bıznesiniń odan ári damýyna jańa qarqyn berý bolyp tabylady. Álemdik tájirıbe jekeshelendirýdiń shyǵyndardy azaıtýǵa alyp keletindigin jáne óndiristi basqarý sapasyn arttyratyndyǵyn kórsetip otyr. Bul rette jekeshelendirý úrdisterin iske qosý maqsatynda Úkimet kompanııalardy básekeles ortaǵa berý úshin eki tásil usynady. Onyń birinshisi - keıbir eń iri aktıvter tikeleı satý arqyly nemese IPO jáne SPO tetikteri boıynsha qor naryǵyna shyǵarý jolymen strategııalyq ınvestorlarǵa, onyń ishinde 2018 jylǵy 1 qańtarǵa deıin «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń alańynda (AIFC) iske asyrylady. Al ekinshisi basqa kompanııalar aýktsıonda nemese kompanııalarǵa jeke ınves­tor qatysar bolsa, tikeleı satý tásilderin paıdalaný arqyly satylady. Belgili bolǵandaı, aýktsıon arqyly satylym kezinde saýda-sattyq sanyna shekteý qoıylady. Budan ári birinshi saýda-sattyq aǵylshyn ádisi boıynsha baǵany kóterý arqyly júrgiziledi. Eger nysan qyzyǵýshylyq týdyrmasa, onda ekinshi jáne úshinshi saýda gollandtyq tásilmen baǵany túsirý arqyly júzege asady. Úsh ret saýda júrgizgennen keıin satyp alýshylar bolmaǵan jaǵdaıda, nysan taratylýǵa jatady. Sonymen qatar, básekelestik ortaǵa beriletin kompanııalardyń satylatyn aktıvteriniń qyzmet baǵytyn saqtaý - basty talap retinde qarastyrylǵan. ***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, osydan 6 aı buryn órtengen Adem-1 saýda ortalyǵynyń kásipkerleri men menshik ıeleri endi Elbasy Nursultan Nazarbaevqa Úndeý hat jazyp, kómek suramaq. Osymen tórtinshi ret baspasóz jıynyn ótkizip otyrǵan toptyń endigi maqsaty ATF Banktiń «Almaty 21 vek» JShS júrgizgen barlyq kelisimderin bank zańnamasy talaptarynyń saqtalǵanyna negizdi kúdik týdyratyn kelisim retinde tekserýge qol jetkizip, ATF Bank ákimshiliginiń óz quryltaıshylary, bank salymshylary men salyq tóleýshiler aldynda esep berýin talap etpek.

Burynǵy qarjy daǵdarysy ýa­qy­tynda (2007-2008 jyldar) el bank­­terine kómek retinde bólingen qa­rajat Qazaqstan Respýblı­ka­sy­nyń salyq tóleýshileri esebinen be­rilgenin eskersek, bundaı júginý qa­zirgi karjy daǵdarysy kezinde óte ózekti. Osyǵan deıin kásipkerlerdiń negizgi shaǵymdary órtke oranǵan saýda ortalyǵynyń menshik ıesi «Al­maty XXІ vek» JShS-na baǵyt­ta­lyp kelgen edi. Endi nysannyń ATF bankpen aradaǵy barlyq keli­sim­derinde bank talaptarynyń saq­tal­ǵanyna kúdik keltirip otyr. Óıt­­keni 2014 jyldyń 18 naýryz kú­ni №114 satyp alý sharty boıyn­sha «Almaty XXІ vek» JShS men ATF basshysy arasynda 8 000 000 000 (segiz mıllıard) teńgege kelisim ja­salǵan. Adem-1-diń ATF aqshasy­na satyp alynǵanyn, nesıe úshin ke­pil retinde jer telimderimen birge «Adem-3» saýda úıi de kepilge qoıyl­ǵa­nyn «Almaty XXІ vek» JShS zań­ge­ri D.Sársenbaev myrza 2015 jyl­dyń 10 shilde kúni Almatyda ótken kon­ferentsııada aıtqan. Endi osy ny­sannyń menshik ıeleri jábir­lený­shiler aldynda ótemaqy tóleýi qa­jet. Bul jaıynda «Ademniń» jyry bitken joq» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Qaıta oralǵan jádiger» atty maqala berilgen. Almaty qalasynyń Ortalyq memlekettik muraǵatynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı «Qaıta oralǵan jádigerler» atty kórme uıymdastyrylyp, dóńgelek ústel ótti. Sharaǵa joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri men tarıhshylar jınaldy. «Mádenı mura» memlekettik baǵ­dar­lamasy aıasynda Orta Azııa men Qazaq­stan aımaǵynan tabylyp alys, jaqyn shetel muraǵattaryna ótip ketken qujattardyń kó­shirmeleri ákelingen. Bul qujattarda Orta Azııa jáne Qazaq­stan­nyń geografııalyq jaǵdaıy, osy aı­maqtyń tarıhı-mádenı eskertkishteri, qa­zaq­tardyń turmys-tirshiligi, ańyzdary, on­daǵy tarıhı ózgerister týraly málimetter berilgen jáne sol jerdiń tabıǵatyna jan-jaqty ǵylymı taldaýlar jasalynǵan. XIX ǵasyr men XX ǵasyrdyń basynda batys el­der­diń zertteýshileri men saıahatshylary Orta Azııa men Qazaqstan aýmaǵyna júrgizgen ǵylymı ekspedıtsııasy kezinde túsirgen «TURKESTAN» albomy jáne «Jetisý» es­kert­kishteri atty sýretter toptamasy erek­she oryn alady. Taqyrypqa oraı «Tańbaly memlekettik ta­rıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryq mura­jaıy» óziniń «Tarıhtyń túpqazyǵy - Tań­ba­ly» jáne de «Respýblıkalyq kitap mura­jaıy» - «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty ki­tap kórmelerin alyp keldi.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Abaı syılyǵy tabys etildi» degen materıal berilgen. Aqyn, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri Ǵalym Jaılybaı «RÝH» metsenattar klýby taǵaıyndaǵan «Abaı» syılyǵynyń tuńǵysh ıegeri boldy. Bul syılyqty «Husnıhat» ádebıetti qoldaý qory uıymdastyrǵan «Bir óleń, bir áýen» atty ádebı-sazdy keshte M.O.Áýezov atyn­daǵy Ádebıet jáne óner ınstı­tý­tynyń dırektory, QR Ult­tyq Ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi Ýálıhan Qalıjan tabystady. Bul syılyq sonymen qatar Abaı­dyń óleńderi men qara sózderin, Muhtar Áýezovtiń shyǵarmalaryn qytaı tiline aýdarǵan Sibe ultynyń jazý­shysy Ha Hýanchjanǵa da tabys etildi.

-0-

Rýslan Ǵabbasov

Seıchas chıtaıýt