Ádebıet, balalar kontenti: Qazaqstan men Frantsııanyń Mádenıet mınıstrleri birqatar mańyzdy kelisimge qol qoıdy
Mınıstrler mádenı qarym-qatynastardaǵy eleýli ilgerileýdi atap ótip, eki el prezıdentteriniń ózara saparlarynyń birlesken bastamalarǵa jańa serpin beretinin aıtty. Kezdesý barysynda taraptar mýzeıler jáne mádenı mura salasyndaǵy yntymaqtastyq nıeti týraly deklaratsııasyn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi men Gıme mýzeıi arasyndaǵy ózara túsinistik týraly memorandýmdy qosa alǵanda, birqatar kelisimderge qol qoıdy.
«Qazaqtyń tarıhı jáne mádenı murasyn jahandyq gýmanıtarlyq keńistikke nasıhattaý jáne ıntegratsııalaý — memlekettiń mádenı saıasatyndaǵy basymdyqtardyń biri», - dedi Aıda Balaeva.
Sondaı-aq, ǵylymı-zertteý salasyndaǵy yntymaqtastyqty kúsheıtý jáne «Courants du Monde» baǵdarlamasy aıasynda qazaqstandyq mamandarǵa arnalǵan taǵylymdamalar uıymdastyrý usynyldy.
«Prezıdent Toqaevtyń Frantsııaǵa bul memlekettik sapary mádenıetke qatysty kóptegen máselelerdi qamtıtynyna qýanyshtymyn. Búgin biz birneshe memorandýmǵa qol qoıamyz. Bul aradaǵy tyǵyz yntymaqtastyqty kórsetedi. Sonymen qatar, Gıme mýzeıinde Qazaqstannyń ulttyq kórmesiniń uıymdastyrylýy – bizdiń qarym-qatynastarymyzdyń naqtylyǵy men tıimdiliginiń dáleli», – dedi Frantsııanyń Mádenıet mınıstri Rashıda Datı.
Aıda Balaeva arada jasalǵan kelisimder mádenı baılanystardyń odan ári tereńdeı túsýine yqpal etip, Qazaqstan men Frantsııa arasyndaǵy qarym-qatynastardy nyǵaıtatyn jańa birlesken jobalarǵa negiz bolatynyna senim bildirdi.
«Biz kınoóndiris salasy, qazirgi zamanǵy qazaq ádebıetin Frantsııada jáne kerisinshe frantsýz ádebıetin bizde tanystyrý, kontserttik uıymdardyń ózara is-qımyly jáne balalar kontentine qatysty birlesken mádenı is-sharalar ótkizý múmkindikterin qarastyrýymyzǵa bolady», — dedi A.Balaeva.
Sondaı-aq, mýzeı saraptamasy boıynsha tájirıbe almasý, tarıhı murany saqtaý jáne mýzeı isine jańa tehnologııalardy engizý máseleleri talqylandy. Eki eldiń mınıstrleri kreatıvti ındýstrııa, onyń ishinde, sán salasyndaǵy yntymaqtastyqqa qyzyǵýshylyq tanytty. Aıda Balaeva etnıkalyq sánge jáne onyń álemdik deńgeıdegi kórsetilimine nazar aýdarýdy usyndy.
Aıta keteıik, Qasym-Jomart Toqaev Frantsııa Respýblıkasyna memlekettik saparmen bardy.