Adamzattyń alǵashqy kómir jaǵýy Shyńjańdaǵy Nylqy aýdanynda bastalǵan - sheteldegi qazaq baspasózi
Túrkııa aýyl sharýashylyǵyn saqtandyrý tájirıbesin Qazaqstanmen bólisýde - TRT
Túrkııanyń Aýyl jáne orman sharýashylyǵy mınıstri Ibrahım ıÝmakly el astanasy Ankarada Qazaqstan Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Aıdarbek Saparov jáne onymen birge kelgen delegatsııamen mınıstrlikte kezdesti.
Kezdesýden keıin Túrkııa men Qazaqstan arasynda aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy 4 yntymaqtastyq kelisimine qol qoıyldy.
Bul týraly Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Qol qoıý rásiminen keıin uıymdastyrylǵan ortaq baspasóz máslıhatynda sóz sóılegen ıÝmaklynyń aıtýynsha, ótken jyly aýylsharýashylyq saýdasy 300 mıllıon dollardy qurady, endi aldaǵy jospar — yntymaqtastyq áleýetti arttyrý.
ıÝmakly aýyl sharýashylyǵyn saqtandyrýǵa qatysty túpkilikti maqsat retinde, Túrik Memleketteri Uıymynyń aýylsharýashylyq saqtandyrý qaýymdastyǵynyń qurylýy kerek ekenin málimdegen.
Al, Aıdarbek Saparov eki el arasyndaǵy aýylsharýashylyq taýar aınalymyn eki esege arttyra alatyndaryn aıtqan.
Beıjińde Abaı oqýlary ótti – «Halyq gazeti»
Qazaqstan Respýblıkasynyń Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy Elshiligi qazaqtyń uly aqyny, aǵartýshysy Abaı Qunanbaevtyń qurmetine uıymdastyrǵan «Abaı oqýlary» is-sharasy 9 tamyz kúni Beıjińde ótti.
Jınalysqa Qytaı men Qazaqstan úkimetiniń laýazymdy tulǵalary, Qytaıdaǵy shetel elshileri, Abaı shyǵarmalaryn aýdaryp, taratýshy mamandar, Qytaı-Qazaq mádenıetine qyzyǵýshylyq tanytýshylar, eki eldiń BAQ ókilderinen júzden asa adam qatysty, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy elshisi Shahrat Nuryshev Abaı Qunanbaevtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn jınalǵan jurtshylyqqa tanystyryp, eki el arasyndaǵy baıandy qarym-qatynasqa toqtaldy. Elshi sóz sońynda Abaıdyń tárbıelik sıpaty joǵary óleńin oqyǵan.
Qytaı tarapynyń ókili Abaı Qunanbaev Qazaqstannyń uly aqyny, oıshyly jáne qoǵam qaıratkeri ǵana emes, ol álemdik mádenı tulǵa ekenin aıtyp, eki el arasyndaǵy rýhanı dánekerlik bolmysyn dáıektedi. Qytaı men Qazaqstan tatý kórshi, adal dos, jaqsy seriktes, jaqyn aǵaıyn ekenin basa aıtyp, eki el kóshbasshylarynyń basshylyǵynda Qytaı-Qazaqstan arasyndaǵy qarym-qatynastyń bolashaǵy nurly bola beretinine senim bildirgen.
Abaı shyǵarmalaryn Qytaı tilinde sóıletken Ákbar Májıtuly onlaın sóz sóılep, is-sharanyń tabysty ashylýyna izgi tilegin joldady.
Sondaı-aq, osy aptada «Halyq gazeti» basylymynda «Alashankoý portynan ótken Qytaı-Eýropa poıyzdarynyń sany 40 000-nan asty» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, 13 tamyzda kıimge, avtokólik bólshekterine jáne basqa da taýarlarǵa toly Qytaı-Eýropa poıyzy Alashankoý temirjol portynan shyǵyp, Polshanyń Malashevıch qalasyna qaraı bet aldy. 2011 jyly Alashankoý porty arqyly alǵashqy Qytaı-Eýropa poıyzy elden shyqqannan beri Alashankoý kedeniniń baqylaýyndaǵy Qytaı-Eýropa poıyzdarynyń jalpy sany 40 000-nan asqan.
«Alashankoý temirjol porty arqyly ótetin alǵashqy Qytaı-Eýropa poıyzynan 10 000-nan astam poıyzdyń ótýine deıin 8 jyl qajet boldy. Al 10 000-nan 20 000-ǵa deıin 22 aı, 20 000-nan 30 000-ǵa deıin 20 aı, 30 000-nan 40 000-ǵa deıin nebári 17 aı ýaqyt jumsaldy. Osy málimetter jıyntyǵynan Qytaı-Eýropa poıyzynyń halyqaralyq ónerkásiptik tizbektiń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin mańyzdylyǵy artyp kele jatqanyn kórýge bolady», - dep jazdy «Halyq gazeti».
Jyl basynan bastap port arqyly ótetin Qytaı-Eýropa poıyzynyń sany kúnine orta eseppen 21 poıyzdy qurady, bir kúnde eń kóbi 29 poıyzǵa jetken.
Aıta keteıik, qazirge deıin Alashankoý temirjol porty arqyly ótetin Qytaı-Eýropa poıyzynyń jelisi 120-ǵa jetti, olar Ulybrıtanııa, Qazaqstan, Ózbekstan sııaqty 21 elge barady.
«Uly jibek joly» halyqaralyq rallıine qatysýshylar Irannyń 10 oblysynan ótedi - «Parstoday»
«Uly jibek joly» halyqaralyq rallıi resmı túrde Túrkııanyń Stambul qalasynda bastalyp, Bazargan shekaralyq baqylaý-ótkizý pýnkti arqyly Iranǵa kirip, Badjgıran beketi arqyly Iran jerinen shyǵyp ketti. Atalǵan halyqaralyq rallıine qatysýshylar bes kún boıy Irannyń 10 oblysyn basyp ótip, Túrkimenstanǵa ketti, dep habarlaıdy Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi.
Irandyq BAQ-tyń málimetinshe, «Uly jibek joly» halyqaralyq rallıine qatysýshylar Irannyń Batys Ázirbaıjan, Shyǵys Ázirbaıjan, Zandjan, Qazvın, Alborz, Tehran, Mazanderan, Gúlistan, Soltústik Horasan jáne Horasan-e Razavı oblystarynan ótip, osy óńirlerdiń tabıǵı, tarıhı, mádenı jáne týrıstik tartymdylyqtarymen tanysqan.
Aıta keteıik, Rallıge Frantsııa, Italııa, Belgııa, Túrkııa men Germanııadan jınalǵan 23 adam 10 klassıkalyq kólikpen qatysyp jatyr. Irannan shyqqan rallıshiler Túrkimenstan, Ózbekstan pen Qyrǵyzstandy basyp ótip, Mońǵolııanyń Orhon qalasynda óz saıahatyn aıaqtaıdy.
Ózbekstanda jańa týrıstik baǵyttar ashylýda - «ÓzA»
Ferǵana, Ándijan jáne Namangan oblystarynyń aýdandary men qalalaryn baılanystyratyn «Altyn alqaptyń týrıstik saqınasy» jáne Horezm men Qaraqalpaqstan arqyly ótetin «Bekinister saqınasy» týrıstik marshrýttary ázirlendi.
Bul týraly «ÓzA» aqparat agenttigi ÓR Týrızm komıtetiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlady.
Ózbekstandyq BAQ-tyń málimetinshe, «Altyn alqaptyń týrıstik saqınasy» týrıstik marshrýty Ferǵanada 22, Ándijanda 18 jáne Namanganda 17 týrıstik nysandy qamtıdy.
Munda kelgen saıahatshylar arnaıy baǵyt boıynsha qarsy alynyp, olarǵa qyzyqty baǵyttar usynylady. Kelýshiler «Altyn alqap» týrıstik marshrýtynda ornalasqan mádenı mura nysandary, eko jáne agrotýrızm nysandary, oıyn-saýyq oryndary jáne qolóner ortalyqtarymen tanysady.
Horezm men Qaraqalpaqstan arqyly ótetin «Bekinister saqınasy» týrıstik marshrýty sheteldik jáne otandyq týrısterge respýblıkadaǵy ornalasqan ejelgi bekinister – Ichan qamaly, Ýllı Hovlı, Kalajıq saraıy, Súleıman qamaly, Tasqala, Aıazqala, Topyraqqala tarıhymen tanysýǵa múmkindik beredi.
Adamzattyń alǵashqy kómir jaǵýy Nylqy aýdanynda bastalǵan – Harojorga
Shyńjań mádenı jádigerlerge baı ólke, 2024 jyldyń mamyr aıynan bastap Shyńjańdaǵy 108 toptyń 693 sanaq toby Tıanshan taýynyń soltústigi men ońtústigine baryp, tórtinshi ulttyq mádenı jádigerlerdi zertteý kezeńine tolyqtaı kiristi. Tamyz aıynda Sınhýa aqparat agenttiginiń tilshisi Nylqy aýdanynyń «Tórtinshi jalpy sholý» tobynyń múshelerimen birge Shyńjańnyń Іle aımaǵynyń Nylqy aýdanyndaǵy Jyryntaı saıy eski jurtynda boldy, dep habarlaıdy Qytaılyq «Harojorga» jelisi.
Atalǵan basylymnyń dereginshe, 2015 jyly Shyńjań mádenı jádigerler jáne arheologııa ınstıtýtynyń mamandary Qytaıdaǵy eń erte paıdalanǵan kómir qaldyqtaryn Jyryntaı saıy eski jurtyndaǵy T2 qabiri aımaǵynda tapqanyn rastady. Zertteýshiler bul shamamen 3500 jyl buryn bolǵan degen qorytyndyǵa keldi. Ol adamzattyń kómir resýrstaryn paıdalanýynyń qazirgi belgili ýaqytynan myń jyl buryn bastalǵan degen sóz.