Adamzat ınternetten jalyǵyp, qaǵaz kitapqa qaıtyp oralady - QR jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy
- Mereke Ábdeshuly, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń basqarma tóraǵasy bolyp saılanǵanyńyzǵa kóp bola qoıǵan joq, desede qandaı jumystar atqaryldy?
- Úsh aıdyń ishinde biraz jumysty qolǵa aldyq. Eń bastysy, Memleket basshysynyń Túrkistanda ótken «Ádiletti Qazaqstan – Adal azamat» atty Ulttyq quryltaıdyń ekinshi otyrysynda sóılegen sózin, qazirgi ıdeologııamyzdyń bastaýy dep esepteımiz. Soǵan baılanysty jumys istep jatyrmyz. Men Prezıdenttiń «kitap oqıtyn halyq qana naǵyz zııaly bola alady», degen pikirine tolyq qosylamyn. Sondyqtan jas urpaqqa kórkem ádebıetti uqtyrýǵa, kórkem ádebıetti oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatýǵa bar kúsh-jigerimizdi salamyz. «Mektep kitaphanasy» degen úlken baǵdarlama bastalaıyn dep jatyr. Qazir Jazýshylar odaǵy atalǵan baǵdarlamany júzege asyrýǵa óz úlesin qosýda. «Mektep kitaphanasyna» qazaq ádebıetiniń túrli kezeńderi men janrlaryn qamtıtyn 700-den astam kitaptyń tizimin jasap jatyrmyz.
- Ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar Jazýshylar odaǵy men aqyn-jazýshylardyń qoǵamdaǵy róli, mıssııasy qandaı?
- Qazaqstannyń qoǵamdyq ómirine qazaq jazýshylary túgeldeı atsalysýy kerek. Qazir óńirlerdegi fılıaldarmen osyny oılastyryp jatyrmyz. Kelesi jyldan bastap strategııalyq áriptes retinde Mádenıet mınıstrligimen tyǵyz jumys jasaımyz. Onyń ishinde Qazaqstan jazýshylar forýmy bolady. Osynyń aıasynda qalamgerler aýyldarǵa shyǵyp, shalǵaıda jatqan eldi aralap, halyqtyń jaǵdaıymen tanysyp qaıtady. Sondaı-aq ózderiniń bolashaq keıipkerlerin tabýǵa múmkindik týady. Osyndaı sharýany qolǵa alyp jatqan jaıymyz bar. Budan bólek, jas talanttardy tabý úshin odaq janynan ádebı kýrs ashamyz. Onda bizidiń myqty, klassık jazýshylarymyz lektsııa oqıtyn bolady. Jalpy, qazirgi ádebıet qaıda bara jatyr, qaı janr myqty degen máselelerdi kóteremiz.
- Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq quryltaıda «Qazaqstannyń Halyq jazýshysy» ataǵyn qaıtarý týraly usynysyńyzdy qoldaıtynyn aıtty, bul máseleni qaı kezde kóterip edińiz?
- 31 mamyr kúni Memleket basshysynyń qabyldaýynda boldym. Sol kezde «Qazaqstannyń halyq jazýshysy» ataǵyn qaıtarý máselesin aıtqan edim. Mundaı ataqty bizdiń 39 jazýshymyz alǵan. Sony qalpyna keltirip jatyrmyz. Bul Jazýshylar odaǵynyń jumysyna jańa serpin beretinine senimdimin. «Qazaqstannyń halyq jazýshysy» degen ataq qazaq ádebıetin damytýǵa ábden eńbegi sińgen, shyǵarmalary moıyndalǵan qalamgerlerge tapsyrylatyn eń joǵary deńgeıdegi marapat bolýy kerek. Oǵan kez kelgen aqyn-jazýshynyń týyndysyn usynýǵa bolmaıdy. Bul joǵary baǵa ózekti, qyzyqty, tanymal týyndylar jasaǵan avtorlarǵa ǵana beriledi. Qudaı qalasa, Respýblıka kúni Prezıdentimiz birqatar jazýshyǵa osy ataqty beredi.
- Sózińizge qaraǵanda, «Qazaqstannyń halyq jazýshysy» degen ataq jastarǵa berilmeıtin sııaqty?
- Durys aıtasyz, jastarǵa mundaı ataq berilmeıdi. Óıtkeni, bul - qazaq ádebıetine eńbegi ábden sińgen, damýyna eleýli úles qosqan qalamgerge beriletin mártebe. Desekte, jasy elýden asqan jazýshy úmitker bola alady. Elimizde bıyl tuńǵysh ret daryndy jastarǵa memlekettik qoldaý kórsetý, aqyn-jazýshylardyń jańa býynyn qalyptastyrý maqsatynda Prezıdenttik arnaýly ádebı syılyq tabystalady. Qazir sony iriktep jatyrmyz. Jeńimpazǵa aqshalaı syıaqy jáne «Prezıdenttik arnaýly ádebı syılyqtyń laýreaty» ataǵy, dıplom jáne tósbelgi beriledi. Ádebı syılyqqa 18-35 jas aralyǵyndaǵy qalamgerler úmitker bola alady. Bizde talantty jas jazýshylar kóbeıdi, bul - qýanarlyq jáıt.
- Qazir jazýshylar arasynda jańa janr qalyptastyryp jatqan qalamgerler bar ma?
- Qudaıǵa shúkir! Qazir jazýshylar kóp. Óte qyzyqty jáne zamanaýı janrǵa baryp jatqan jazýshylar bar. Burynǵy klassık jazýshylarymyz da jeterlik. Osy turǵydan kelgende, qazaq ádebıeti jaqynda bıikke kóteriledi. Tyń shyǵarmalar týady. Oǵan memleket jaǵdaı jasap otyr.
- Kitap jazý men basyp shyǵarý - eń kúrdeli jumystardyń biri. Bizde kitap shyǵarý máselesi qalaı?
- Bizde jyl saıyn memleket tarapynan júzdegen kitap basylyp shyǵyp jatyr. Mysaly, Sizdiń 20 baspadaǵy kitabyńyz bolsa, ony Mádenıet mınıstrligi 5 mln teńgege satyp alady. Biraq, onyń quqyǵy bes jyldaı mınıstrliktiń quzyrynda bolady. Ol kitaphanalarǵa taraıdy. Talantty dúnıe bolsa, ol jerde qalmaıdy. Onyń basylyp shyǵýyna memleket, metsenat, ákimdik kómektese me? Aıyrmashylyq joq. Áıteýir, ol shyǵarma shyǵady. Onyń basy–qasynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵy tur. Óziniń talantty adamdaryn dalaǵa tastamaıdy, báriniń shyǵarmasyn shyǵarýǵa tyrysady. Negizi kitaptar jabyq retsenzııadan, talqylaýdan ótkennen keıin ǵana basylyp shyǵýy kerek. Jazýshylar odaǵy osy máseleni de qalpyna keltirmekshi.
- Memleket basshysynyń qabyldaýynda bolǵanda, «Mádenıet týraly» zańǵa qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn basyp shyǵarýǵa jáne keńinen taratýǵa septigin tıgizetin arnaýly normalar engizý kerek degen usynys aıttyńyz. Osyny tarqatyp aıtyp berseńiz?
- «Mádenıet týraly» zańda jazýshy, baspager, avtor týraly bir aýyz sóz joq. Men Prezıdentkke sony aıttym. Bizde tórt nárse bar: Jazýshy, baspa, taralym jáne nasıhat. Joǵaryda atalǵan zańǵa tolyqtyrýlar engiziletin boldy. Sol zańǵa sáıkes, elde kórkem shyǵarma jazatyn jazýshylardyń dúnıesi odaq arqyly ótýi kerek. Jazýshylar odaǵynda otyrǵandar tórelik aıtýy kerek. Sol tórelik, barlyq baspaǵa jetýi tıis. Іshinde ilip alar dúnıesi joq kitapty shyǵarýǵa tyıym salynady.
- Kitaptyń syrtqy muqabasy oqyrmanǵa áser ete me?
- Árıne, ol da ústińizge kıgen kıim sııaqty. Kitaptyń syrty ádemi bolsa, tartymdy, dızaıny keremet bolsa, oqyrman birinshi sol kitapty alady. Kez kelgen kitap kóz tartyp turýy kerek. Kez kelgen kitap birdeńeni aıtyp turýy tıis. Kitap muqabasyn daıyndaıtyn talantty dızaınerler men sýretshiler jeterlik. Qazir Qazaqstanda shyǵatyn kitaptardyń deńgeıi, álemdik kitaptardan kem emes. Tipti, keıde artyq ta bolyp jatady.
- Aýdarma — ádebıettiń mańyzdy salasy. Desekte, aýdarma kitaptardyń kópshiliginiń sapasy tómen, tili nashar, maǵynasy burmalanyp jatady onyń sebebi nede dep oılaısyz?
- Aýdarma - óte qıyn másele. Men ózim oǵan qatty kúmánmen qaraımyn. Mysaly, meniń kitabymdy ıspan tiline aýdarsa, men onyń qandaı dárejede aýdarylǵanyn qaıdan bilemin? Bizdiń bir belgili jazýshymyz aýdarylǵan kitabyn ıspandarǵa oqytyp kóripti, sóıtse, ol ıspan tili emes eken.
- Siz aıtyp otyrǵan jazýshy, qatelespesem, Smaǵul Elýbaı. Sol kisiniń «Aqboz úı» romany ıspan tiline aýdarylǵan. Qýanyshy sý sepkendeı basylǵan Smaǵul Elýbaı «aýdarmashy avtordyń obalyna qalmaýy kerek. Ol úshin ádebı agent júıesin iske qosý qajet», degen pikir aıtqan edi...
- Kórdińiz be? Bul óte kúrdeli dúnıe. Ár tildiń tasymaldaýshysy bolady. Sondaı belgili adam aýdarmasa, basqa elde ol kitaptyń taǵdyry qıyn bolady. Eshkim oqymaıdy. Sapaly aýdarylmasa, ol shyǵarmanyń sapasy 40 paıyzǵa tómendep ketedi. Bizdiń maqsatymyz bolashaqta álemdegi eń myqty alty tildiń bárinde óziniń týǵan tilinde sóıleı alatyn aýdarmashylardy daıyndaý. Aldaǵy 10-15 jylda myqty aýdarmashylar shyǵady dep oılaımyn.
- Buryndary klassık jazýshylarymyzdyń shyǵarmasynyń jelisimen kórkem fılmder túsirilip jatatyn, qazir qalaı? Ádebıet kıno jáne teatr salasynyń baılanysy týraly aıtyp berseńiz.
- Teatr da, kıno da ádebıetsiz shyǵa almaıdy. Sondyqtan baılanys úzilgen emes. Bizdiń myqty-myqty jazýshylarmyzdyń shyǵarmalary ekrandalyp jatyr. Mysaly, Ábish Kekilbaevtyń povesimen túsirilgen «Shyńyraý» fılmin aıtýǵa bolady. «Aqboz úı» atty tarıhı fılm kórermenge jol tartty. Kınotýyndy jazýshy Smaǵul Elýbaı jazǵan trılogııa jelisimen túsirilgen. Qazaqtyń belgili tulǵalary týraly serıaldar shyǵyp jatyr. Bul óte jaqsy.
- Qazir qoǵamda «Internet ádebı ortany jaýlap aldy», degen pikir de qalyptasty. Siz qalaı oılaısyz?
- Kitap oqý- talant. Kitapty talantsyz adam oqı almaıdy. Kitapty taný, jazýshynyń jazǵanyn qabyldaý, onyń ishindegi keıipkerlerdi bilý talantty oqyrmannyń ǵana qolynan keledi. Kezinde «telearnalardy kiptaptyń jaýy», deıtin edik. Endi, ınternet keldi. Bul - adamzattyń tragedııasy. Biz tehnologııany damytqan saıyn, ózimizdiń jan–dúnıemizdi jalańashtap jatyrmyz. Telefonǵa baılanǵan adamnyń oı-órisi damymaıdy, sezimge berile almaıdy. Ol adam aqparattyq dúnıeniń aınalasynda ǵana qalyp qoıady. Bul - endi álemdik tragedııa. Alaıda, adam ınternetten de jalyǵady. Kúnderdiń kúninde adamzat qaǵaz kitapqa qaıtyp oralady. Qaıta qaýyshatyn shyǵarmyz.
- Qazaqstan Jazýshylar odaǵy músheleriniń qazirgi sany qansha?
- Jalpy Qazaqstan boıynsha 982 múshe bar. Qazir Jazýshylar odaǵy músheligine 400-ge jýyq ótinish tústi.
- Jazýshylar odaǵyna múshe bolý úshin qandaı talaptar bar?
- Jazýshylar odaǵyna múshe bolýdyń ózindik krıterııleri bar. Odaqqa múshe bolý úshin jazýshynyń talanty bolý kerek, kem degende eki kitaby jaryq kórýi qajet. Ol kitaby tanymal bolsa, úsh belgili úlken jazýshy minezdeme berýi kerek. Kelip túsken ótinishti bizdiń qabyldaý komıssııasy qaraıdy. Komıssııa quramyna 20-ǵa jýyq tájirıbeli, qalamger kiredi. Sol kisilerdiń qaraýymen odaqqa múshe bola alady. Qalaı bolǵanda da odaqqa tek talanttylar ótýi kerek. Óıtkeni, Jazýshylar odaǵynyń múshesi degen úlken mártebe. Biz osy bedeldiń ózin túsirip aldyq.
- Áńgimeńizge rahmet!