Adam janyna salǵan jara jazylmaıdy – psıholog
- Sońǵy kezderi adamdardyń tez ashýlanyp, kúıgelek bolyp bara jatqanyn kórip júrmiz. Dárigerler bul kezde túrli dárýmen qabyldaýǵa keńes beredi. Psıholog maman retinde aıtyńyzshy, adam óz-ózin qalaı sabyrǵa shaqyra alady?
- Durys aıtasyz, bolmashyǵa ashýlanyp, kúızeliske túsý qazirgi zaman adamdarynyń boıyna sińgen qasıetke aınalyp barady. Olaı deıtinimiz, qoǵamdyq kólikke minseńiz de, saýda ortalyqtaryna barsańyz da tańerteń, keshke ashýǵa boı aldyryp, bir-birimen kerisip jatqan kórinisterdiń kýási bolamyz. Osyndaıda oıyńa «adamdar nege ashýlanshaq bolyp ketken» degen suraq keledi. Bul suraqqa jaýap kóp jáne birjaqty qaraýǵa bolmaıdy. Bálkim zaman ózgergen saıyn adam basyna túsetin qıynshylyqtar, máseleler kóbeıgen shyǵar. Buǵan ekologııalyq jaǵdaıdyń ózgerýi de eleýli áser etip jatqany belgili. Zaman ózgerse de, tabıǵat ózgerse de Allanyń adamǵa bergen tabıǵı qasıeti, adamshylyǵy ózgermese eken. Túımedeıge ashýlanyp, ózińizdiń de, ózgeniń de kóńil-kúıin buzǵannan góri aqylǵa jeńdirgen durys dep oılaımyn. Kóptegen ǵalymdar ashýdyń aǵzaǵa zııan ekenin zerttep, dáleldep jatyr. Jarty saǵat ashýlansaq denedegi jaraqattyń jazylýyn bir kúnge kesheýildetedi eken. Kóktem-kúz mezgilderinde adam aǵzasy álsireıdi, túrli dárýmenderdi qajet etedi. Sondyqtan dárigerlerdiń keńesine júginip, densaýlyqqa mán berý de artyq etpeıdi. Qyzmette bolsyn, otbasynda bolsyn ár adamnyń óz mindeti, shekarasy, tańdaýy bar ekenin umytpaıyq. Ashýdyń aldymen kimge zııandy ekenin, onyń saldaryn saralaı alsańyz, bul jaǵdaıdyń aldyn ala alasyz. Sypaıylyq tanytyp, aldymen óziniń jáne qoǵam aldyndaǵy jaýapkershiligin sezine alǵan adam ashýǵa boı aldyrmaıtyny sózsiz.
– Ashý keıde otbasynyń da shyrqyn buzady. Mundaı jaǵdaı sizdiń tájirıbeńizde jıi kezdese me? Olar ózin ashýlandyratyn faktorlardy ataı ma? Adamnyń nege kóńili tolmaıdy?
- Qazaqta «Bir kún urystyń qyryq kún kesiri bar» degen maqal bar. Janjal bolǵannan keıin erli-zaıyptylardyń qarym-qatynasyna keri áserin tıgizip, otbasynyń shyrqy buzylady. Jalpy, mundaı jaǵdaı meniń tájirıbemde kóp bolmaǵanymen, kezdesip jatady. Keńes alýǵa júginetin otbasylyq juptar bar. Olardyń sózine qulaq asatyn bolsaq, otbasyndaǵy janjaldardyń sebebi - er adamnyń óz pozıtsııasyn alǵa qoıýy, jubymen sanaspaýy, pikir almaspaý, únemi «men qalaǵandaı bolý kerek» degen ustanymdy ustaný. ıAǵnı, eki tarap pikirlesip, óz oıyn aıtyp, óz qalaýyn jasamaǵannan, bylaısha aıtqanda tulǵa retinde óz qundylyqtaryn saqtaı almaǵannan keıin janjal týyndap, ózara túsinispeýshilikke ákelip soǵady. Qarap otyrsaq, qazirgi kezde adamdar kúıbeń tirlikpen júrip, ózine ne qajet ekenin dóp bilmeıdi. Qundylyqtaryn joǵaltyp alǵan. Rýhanı qundylyq materıaldyq qundylyqqa aýysyp ketken. Ár sátten, árbir áreketten lázzat alý, seziný degen joq. Munyń ózi ýaqytty baǵalamaý degendi bildiredi. Nátıjesinde ne jasasa da, qandaı jaǵdaıda bolsa da adamǵa únemi bir nárse jetispeı, kóńili tolmaı, kóńil-kúıi túsip júredi.
- Erli-zaıyptylar arasynda ǵana emes, ana men bala, áke men bala arasyndaǵy daý-janjaldy da kórip júrmiz. Bul qazirgi qoǵam derti dep te aıtýǵa bolmaıtyn shyǵar. Sebebi buryn da mundaı jaıtty oqyp, estip, bildik... Qazirgi sıpaty qandaı?
- Iá, qazirde ata-ana men bala arasyndaǵy qarym-qatynas ta kúrdeli. Bos júrgen adam joq, barlyǵy jumysbasty. Ata-anaǵa balasynyń qarny ashpasa, kıimi túgel, bútin bolsa boldy. Biraq keshkilik ústel basynda otbasy bolyp jınalǵanda jaı ǵana «kúniń qalaı ótti» degen suraq qoıylmaıdy. Nege? Sebebi ortadaǵy mámileni telefon aýystyrǵan. Otbasynyń, óziniń emes, telefonnyń arǵy jaǵyndaǵy, áleýmettik jelidegi ózgeniń ómiri qyzyǵyraq. Aşy da bolsa shyndyq, besikten beli, áli tili shyqpaǵan 1 jastan aspaǵan balanyń ózine «tynysh otyrsa boldy» dep telefon qosyp beredi. Ýaqyt shekteýsiz. Mekteptegi bala da solaı. Qoly qalt etse telefonda oıyn oınap otyrady. Durys, bala mýltfılm qarap, qyzyqty nárse kórip ósýi kerek. Biraq ár nárseniń erejesi, tártibi baryn umytpaýymyz kerek. Qandaı saıttarǵa, qandaı kanaldarǵa kirip júr, kimdi tyńdap júr, ony da baqylamaımyz. Eger telefon ustap otyratyn ýaqytyn shektep nemese tartyp alsa, bala jer-kókke syımaı ashýlanady. ıAǵnı, telefonǵa táýeldilik paıda bolǵan. Bárine birdeı topyraq shashpaımyn, degenmen de qazirgi qoǵamnyń sıpaty osyndaı. Jastarǵa qarap otyrsaq álemi basqa, oılaýy, sóıleýi bólek. Muǵalimdi, basqany aıtpaı-aq óz ata-anasyn tyńdamaıtyn tilazar balalar bar. Ár otbasynyń bala tárbıeleýde óz erejesi bar ekeni belgili. Bireýdiń otbasyna aralasyp, shekarasyna óte almaısyń. Biraq balany tym erkeletip, bos ustaý, únemi balanyń sózin jaqtap nemese shekten tys qamqor bolý ata-ananyń bedelin túsiredi. Ashyp aıtsam, ata-ana bala aldyndaǵy «ıdeal tulǵa» degen statýsyn joǵaltady. Ondaı balaǵa «shekteý» jasaý qıynǵa soǵady. Sodan kelip ata-ana men bala arasyndaǵy túsinispeýshilikter kelispeýshilikke ulasady.
- Ata-ana men bala arasyndaǵy osyndaı daý-damaıdyń saldary kóp. Bala úıinen ketip qalady nemese óz-ózine qol jumsaýǵa deıin barady. Sebep nede?
- Ata-ana men bala arasyndaǵy kelispeýshilik – jıi kórip júrgen kórinis. Ony eki jaqty qaraýǵa bolady. Birinshisi – balany tárbıeleýde qoǵamdaǵy, ómirdegi kezdesetin problemalarǵa qarsy «ımmýnıtet» qalyptastyra almaı júrmiz. Joǵaryda aıtqanymdaı, tym erkelep, bos ósken, únemi sózin sóılegen nemese shekten tys qamqorlyq kórgen bala «joq» degendi kótere almaıdy. Degenine jetý úshin barlyq tásildi qoldanady. Tipti siz aıtqandaı óz-ózine qol jumsaımyn dep te qorqytady. Tek qalaýy oryndalsa boldy. Ekinshisi – balanyń qalaýymen sanasyp, jan-dúnıesine úńilmeımiz. Kóbine ata-ana óziniń qalaýyn, mindetin balaǵa artyp, tym kóp talap qoıyp jatady. Ol nárse balanyń qolynan kele me, kelmeı me oılamaıdy. Tipti joǵary oqý ornyna túsetin kezde de mamandyqty ózderi tańdap beredi. Osydan keıin balada qarsylyq paıda bolady. Onyń moınyna erkinen tys kóp jaýapkershilik artyp, «bala kezdegi jan jarasyna» sebepker bolamyz. Maǵan «balam ekeýmiz kelise almaımyz» dep keńeske júginetin otbasylar bar. Tyńdap otyrsam, ata-ana buryn ózi alǵan tárbıemen salystyra otyryp, ózi kórgen-bilgenin balasyna berýge tyrysyp jatyr. «Biz osylaı óskenbiz, biz óıtkenbiz-sóıtkenbiz» dep ótkenge orala beredi. Biraq qazir damyǵan zaman, ol kezdegideı balalar asyr salyp kóshede jasyrynbaq, aqsúıek, asyq nemese qýyrshaq oınamaıdy. Otbasynyń jaǵdaıy jetse, sabaqtan tys qosymsha oqý ortalyqtaryna, úıirmelerge qatysady. Bilimin tolyqtyryp, ónerin shyńdaıdy. Eskeretin bir ǵana nárse – ózińdi tárbıeleý, damytý, zaman talabyna ilese alý. Ádet-ǵuryp, salt-dástúrdiń ozyǵy da, tozyǵy da bar. Ótken zamanda turyp qalýǵa bolmaıdy. Bala uıadan kórgenin jasaıdy. Qalaı alyp qarasaq ta ol ata-anasyna qarap, eliktep, sony kóshirip ósedi. Sondyqtan bir ýaqyt jastardyń aıtqanyna, is-áreketine qulaq asyp, olarmen ashyq sóılesip, ortada senim ornata alýymyz qajet.
- Qandaı adamdar sóz kótermeıdi?
– Meniń oıymsha egosy joǵary, tákappar adamdar jáne ózin-ózi baǵalaýy tómen adamdar sóz kótere almaıdy. Sebebi olar aıtylǵan sózdiń barlyǵyn tikeleı ózine qabyldaıdy. Adamdar arasyn ashatyn, arazdyqqa sebepker bolatyn jaman qylyqtardyń biri – orynsyz syn aıtý, ıaǵnı, ózgeniń sózi, pikiri, is-áreketinen min izdeý, qatesin áshkereleý, betine basyp masqaralaý sekildi áreketter. Bireýge aqyl aıtý eń ońaı jumys. Bireýge aqyl aıtamyn dep synap-minep, aqyrynda, tulǵanyń jeke basyna til tıgizýge deıin baratyndar az emes. Adamǵa syn aıtqanda, ol renjimeıtindeı, kóńiline almaıtyndaı etip, tigisin jatqyza sóılep úırengen jón. Qandaı aqyl aıtylsa da, qandaı syn bolsa da, kóńiline almaıtyn adamdar bar. Kerisinshe, óz atyna aıtylǵan synǵa shydaı almaı, synshy adamnyń ózin synap, betinen alyp, jaǵasyna jarmasatyndar da kezdesedi. Sol sebepti synaıtyn adamyńyz ony qalaı qabyldaıtynyn anyqtap, jaǵymsyz kózqaras qalyptaspaıtyn jaǵdaıda ǵana oryndy syn aıtýǵa bolady. Synaǵaly otyrǵan adamyńyz óte jaqsy aralasatyn, shyn janyńyz ashıtyn adam bolǵany durys. Áıtpese, meıirimsizdikke toly qoǵamda eshkim eshkimniń artyq sózin kótermeıdi.
- Adam janyn jaralaǵanda ony emdep, jazý úshin qansha ýaqyt ketedi?
- Negizi «ýaqyt emshi» dep jubatady ǵoı adamdar. Biraq men bul sózben kishkene kelispeımin. Adam janyna salynǵan jara jazylmaıdy, ony adam jaı ǵana qabyldaýdy úırenedi. Biraq eshqashan umytpaıdy. Kómekke júgingen adamdardy óziniń bastan ótkerip jatqan túrli psıhologııalyq qıyndyqtaryn qabyldaýǵa, keshirýge jáne óńdep, sonymen ári qaraı ómir súrýge kómektesemiz.
- Áńgimeńizge rahmet.