Adam saýdasy - álemniń basty problemalarynyń biri
Álemdegi adam saýdasy
Adam saýdasynyń tarıhy tereńderge ketedi. Qul ıelený úrdisi Alǵashqy qaýymdyq qurylys aıaqtalǵannan keıin bastaldy. Soǵysta qolǵa túsken tutqyndar, qaryzǵa batyp, keri qaıtara almaǵandar quldyqtyń qamytyn kıetin. Quldardyń quqyǵy bolmady. Olar tek bergen tamaqty iship, tapsyrmany oryndaýǵa ǵana tıis bolatyn. Quldyq álemniń barlyq óńirinde boldy deýge bolady. Quldyqtyń klassıkalyq úlgisi retinde ejelgi Vavılon, Mysyr, Grekııa, Rımdegi mysaldar jıi aıtylady. Tipti, dinder tarıhyn oqysaq adamdardy izgilikke adamgershilik pen jaqsalyqqa shaqyrǵan din lıderleriniń ózi qul ustaǵanyn kóremiz.
Qul ıelenýshiliktiń bertin kele keń qanat jaıǵan keziniń biri Amerıkanyń ashylýy jáne plantatsııa men qurylys basynda paıda bolǵan jumys kúshine qajettilikten keıin óris aldy. Eýropalyqtar eki ǵasyrdan astam ýaqyt Afrıkanyń mıllıondaǵan turǵynyn kemelerge tıep, adam tózgisiz jaǵdaıda Amerıkaǵa jetkizdi. Derekterge súıensek, 1619-1860 jyldar aralyǵynda Afrıkadan Amerıkaǵa jetkizilgen quldar sany 19 mıllıonan asady. Budan bólek 60 mıllıonnan astam afrıkalyq joldaǵy aýyr jaǵdaıǵa shydamaı jan tapsyrǵan. Tiri jetkenderi aıaýsyz jumysqa jegildi. Qul saýdasyna baılanysty Afrıka qurlyǵy jalpy 80 mıllıonǵa jýyq adamynan aıyrylǵan.
Qul saýdasyna qarsylyq qaı kezde de bar bolatyn. Alaıda bılik basyndaǵylar men qarjyly toptardyń múddelerine qarsy shara qoldana almady. Qazir demokratııanyń jarshysy sanalatyn AQSh-tyń ózinde quldyqqa qarsy kúres uzaq jyldar boıy jalǵasyp, máselege 1861-1865 jyldary oryn alǵan azamattyq soǵys nátıjesinde ǵana resmı núkte qoıyldy.
Quldyqqa tyıym salý Frantsııada da XVIII ǵasyrdaǵy býrjýazııalyq revolıýtsııa nátıjesinde, Anglııada 1807 jyly qabyldandy. Biraq mundaı sheshimder ortalyqtan shyqqanymen jergilikti jerlerde ony iske asyrý úlken kedergilerge tap bolyp, ymyrasyz kúrestiń arqasynda ǵana oryndaldy.
Adam saýdasy máselesi qazirgi órkenıetti qoǵamda da álemniń basty problemalarynyń biri. Beıresmı derekterge sáıkes álemdegi úshinshi iri zańsyz bıznes túrine adam saýdasy jatady. Boljam boıynsha onyń jyldyq taýar aınalymy 10-15 mlrd. AQSh dollaryn quraıdy. Bul boljam ǵana. Óıtkeni naqty málimetke qol jetkizý ázirge múmkin emes. BUU málimetinshe jahandyq adam saýdasynyń kópshiligi Balqan túbeginde, TMD elderinde, Ońtústik Amerıka qurlyǵynda, Ortalyq Eýropada, Afrıkada, Shyǵys Azııada oryn alady eken.
Al álemdegi adam saýdasy qurbandarynyń 70 paıyzdan astamyn názik jandylar, ıaǵnı áıelder men qyzdar quraıdy. Al jalpy qurbandardyń úshten biri balalarǵa qatysty bolyp otyr.
Áıelder kóbinese seksýaldy maqsatta paıdalaný úshin quldyqqa jegiledi. Qazirgi tańda Taıaý Shyǵysta soǵysýshy DAISh lańkestik toptary áıelderdi soǵystaǵy erkekterdiń qumaryn qandyrý maqsatynda jıi paıdalanýda. Lańkesterdiń arasynda qoljaýlyqqa aınalǵan áıelder az emes. Bul derekti álemdik sarapshylar da qýattap otyr. Áıelderdiń quldyqqa túsýine burmalanǵan dinı ıdeologııanyń yqpaly zor ekenin aıta ketý kerek.
Qosymsha aıta keterligi, qazirgi tańda tegin jumys kúshi maqsatynda jáne lokaldy soǵystar kezinde májbúrli túrde urys alańynda qyzmet etkizý úshin er azamattardyń da quldyqqa ushyraýy jıilep keledi.
Resmı statıstıkalyq derekterge súıensek 2003-2016 jyldar aralyǵynda 225 myń adam quldyqtyń nemese adam saýdasynyń qurbanyna aınalǵan. Bul tek rastalǵan, anyqtalǵan málimetter. Sondyqtan anyqtalmaǵan, resmı tizimge enbegen qurbandardyń budan da kóp bolýy múmkin ekenin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy.
Mysaly beıresmı derekter jyl saıyn adam saýdasynyń qurbany atanatyndar eki jarym mıllıon adam ekenin boljaıdy.
Sondyqtan bul álemdik deńgeıde qatań sharalar men uıymdasqan erik-jigerdi talap etetin mańyzdy másele. Adam saýdasymen kúreske baılanysty halyqaralyq sharttar, birikken kúres úrdisteri bolǵanymen áli kúnge bul másele óz sheshimin tappaı keledi. Osynaý transulttyq qylmyspen kúreste bizdiń elimiz de bar kúsh-jigerin sarp etýde.
Adam saýdasy Qazaqstanda
Qazaqstan da álemniń kóptegen elderi sııaqty adam saýdasymen kúresti basty baǵdar etip alǵan. Buǵan qaramastan adamdy saýdalaý, ony urlaý, erkinen tys májbúrlep jumys istetý faktileri tolastar emes.
Álemde jáne Qazaqstanda adam saýdasyna qatysty keń taraǵan sala jezókshelik, ıaǵnı tán saýdasy arqyly aqsha tabý. Qazaqstannan quldyqqa, ıaǵnı jezókshelikke túsetin áıelder shet memleketterge, ásirese Reseı, Túrkııa jáne Saýd Arabııasy sekildi elderge tasymaldanady. Týrızm, jumys isteý maqsatynda shet memleketterge baryp, sol jerden quldyqqa túsetin otandastarymyz az emes. Bul atalǵan elderge Qazaqstan azamattary úshin vızalyq jeńildikterdiń bolýymen de baılanysty.
Sondaı-aq, kórshiles Ortalyq Azııa elderinen, ıaǵnı Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstannan kelip, tánin saýdalaıtyn áıelderdiń sany azaımaı otyr. Atalǵan elderden Qazaqstanǵa qurylys, aýyl sharýashylyǵy jáne saýda-sattyq salasynda eńbek etýge kelip, quldyqqa ushyrap jatatyn er azamattar da bar. Bul da sol elderdegi ekonomıkalyq jaǵdaıdyń áseri bolsa kerek. Adam saýdasy faktileriniń kóshi-qon úderisterimen birge ósetinin monıtorıng jumystary dáleldeıdi.
2008 jyly Walk Free halyqaralyq uıymy Qazaqstanda 75 myń adam quldyqta ómir súrýde degen derekti keltiredi. ıAǵnı, elimiz statıstıkaǵa engen 167 memlekettiń ishinde 83-orynǵa jaıǵasty.
Bul árıne jaǵymsyz kórsetkish. Osy rette, buǵan qatysty resmı derekter aıtylmaıdy. Derekterdiń aıqyn bolmaý sebepteri kóp.
Birinshiden – shetelden keletin mıgranttardyń quldyqqa túsýine qatysty málimetter anyq emes.
Ekinshiden – quldyqqa túskender bosaǵannan keıin de kek alý qorqynyshynan kórgen zábirin aıtyp, shaǵymdana bermeıdi.
Úshinshiden – jezókshelikke tap bolǵan názik jandylar uıalǵanynan jáne bolashaǵyn oılap, shaǵymdanbaıdy.
Sondyqtan resmı qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵandardy eseptemesek quldyqqa túsip, adam saýdasynyń qurbanyna aınalǵandar týraly tap basyp aıtý qıyn. Osydan keıin joǵaryda atalǵan uıym sııaqty táýelsiz ınstıtýttar monıtorıng nátıjesin, zertteýlerdi negizge alyp boljam jasaýda.
Qazaqstan sońǵy jyldary adam saýdasymen kúres baǵytyndaǵy zańnamalyq bazany qatańdatýda. Adam saýdasyna qatysty qylmystyq jaýapkershilik 2006 jyly iske qosylsa, keıinnen birtindep jaýapkershilik deńgeıi qatańdaı túsýde. Qazaqstan 2008 jyly BUU Palerm hattamasyna qol qoıdy.
Degenmen, AQSh Memlekettik departamenti 2019 jylǵy esebinde Qazaqstandy adam saýdasymen kúreste «baqylaýdaǵy elder» qataryna engizip, eldegi zańnamalyq jaýapkershilikti álsiz dep tanydy. Osyǵan baılanysty bul baǵyttaǵy qylmys sany da azaımaı otyr dep dabyl qaqty.
Aıta keterligi, «baqylaýdaǵy elder» 4 sanatqa bólinedi. Qazaqstan atalǵan esepte úshinshi sanattaǵy elder qataryna qosyldy. Bul sanatqa qosylǵan elge halyqaralyq deńgeıde shekteýler (halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń kómegin shekteý, gýmanıtarlyq emes kómek túrlerin toqtatý t.b.) nemese AQSh bastaǵan keıbir elderdiń sanktsııasy salynýy múmkin ekenin aıta ketý kerek. Bul rette, qalyptasqan jaǵdaıdy túzetý jáne adam saýdasynyń aldyn alý maqsatynda Qazaqstanǵa 11 usynys joldandy.
Osyǵan oraı, bıyl Qylmystyq kodekske ózgerister engizilip, adam saýdasyna baılanysty kináli tulǵalarǵa jaýapkershilik kúsheıtildi. Atap aıtsaq, 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq kodeksi 128 babynyń 1-tarmaǵynda «Adamdy satyp alý-satý nemese oǵan qatysty ózge de mámileler jasasý, sol sııaqty ony qanaý ne azǵyryp kóndirý, tasymaldaý, berý, jasyrý, alý, sondaı-aq qanaý maqsatynda ózge de is-áreketter jasaý – múlki tárkilenip, tórt jyldan jeti jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady» dep jazylǵan. Buryn jaza 3 jyl bolatyn. Al adam saýdasyna qatysty toptyq túrde jasalǵan qylmys bolǵan jaǵdaıda qylmyskerdiń múlki tárkilenip, 15 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qarastyrylǵan. Jábirlenýshimen aldyn jazbasha kelisim, ala sóz baılasý, psıhıkalyq aldap-arbaý, materıaldyq táýeldilik jaǵdaıyn paıdalaný sııaqty jaǵdaılardar da qylmystyq jaýapkershilikten qashýǵa múmkindik bermeıdi.
Qazirgi tańda koronavırýs indeti álemdik ekonomıkany edáýir quldyratyp, tek Qazaqstanda ǵana emes álemdik deńgeıde jumyssyzdar sanyn arttyryp otyr. Jumyssyzdar sany ulǵaısa qylmys saıy kóbeıip, aqsha úshin tánin saýdalaıtyn, tómen sharttarmen jumys izdep, quldyqqa ushyraıtyndar sany artýy múmkin.
Adam saýdasynyń aldyn alý atalǵan qylmystyń oryn alýyn jeńildetetin sebeptermen kúresten bastalýy tıis. Mysaly ınternet kommýnıkatsııanyń damýy adam saýdasyn da jeńildetýde. Internet World Stats uıymynyń málimetinshe, Qazaqstan ınternet arqyly arbaýǵa yńǵaıly elderdiń qataryna jatady.
Sondyqtan aqparattyq qaýipsizdik salasyndaǵy shekteý jáne aǵartý jumystaryn kúsheıtken jón. Sonymen qatar, azamattardyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý da adam saýdasynyń aldyn alýǵa septigin tıgizedi.
Qazirgi tańda tehnologııanyń damýy adam eńbegin almastyratyn jańa tehnologııanyń qoldanysqa enýin, kóptegen mamandyq túrleriniń eskirip, jaramsyz atanýyn jyldamdatýda. Bul bolashaqta jumyssyzdar qataryn kóbeıtip, jumys tabý maqsatynda májbúrli qyzmetterge tap bolatyndar sanyn kóbeıtýi múmkin.
Adam saýdasynyń aldyn alýdaǵy taǵy bir mańyzdy qadam – zańnamalyq shekteýlerdi qatańdatý jáne zań talaptaryn oryndaý jaǵyn qamtamasyz etý. Óıtkeni zańnyń durys oryndalmaýy qylmys sanyn arttyrýǵa alyp keledi.
Qorytyndylaı kelgende, adam saýdasynyń aldyn alý jáne atalǵan qylmysqa qarsy ymyrasyz kúres kez kelgen eldiń, jeke azamattardyń nazaryndaǵy basty máselelerdiń biri bolýy tıis. Óıtkeni bul adamnyń taǵdyry, densaýlyǵy, ómiri, onyń quqyǵynyń qorǵalýy degen sóz. Adam balasy úshin bular eń basty qundylyq.
Avtor: Sáken Esirkep