Adam ómirin arashalaý – basty mindet: Táýelsizdik jyldarynda qutqarýshylardyń jumysy qalaı ózgerdi
Jeke quramdaǵy 26 adam jáne órtterge shyǵýǵa arnalǵan qol sorǵysy bar úsh at-bóshke arbasy. Qaraǵandylyq qutqarýshylardyń tarıhy osydan toqsan jyl buryn osylaı bastalǵan.
Alǵashqy órt avtotehnıkasy Qaraǵandyǵa birinshi komanda qurylǵannan bastap bes jyldan keıin ǵana kelip tústi. Bul AMO-3 avtokóligi boldy.
1938 jylǵa qaraı Qaraǵandyda «Qaraǵandykómir» kombınatynyń úsh órt sóndirý komandasy jáne bir qalalyq órt sóndirý toby jumys istedi.
Onyń negizinde 1967 jyly Qaraǵandy oblystyq atqarý komıtetiniń ІІB Órt sóndirý kúzeti basqarmasy uıymdastyryldy.
Órtke qarsy qyzmetpen qatar jergilikti áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júıesi damydy, ol 1961 jyly azamattyq qorǵanys bolyp qaıta quryldy.
Keńes zamanynda apattar men tabıǵı zilzala saldaryn joıýmen salalyq qyzmetter aınalysty.
Barlyq qutqarý qyzmetteri ol kezde bytyrańqy áreket etken bolatyn.
Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıý jónindegi is-sharalardy úılestiretin arnaýly memlekettik organ bolmaǵan.
1988 jyly KSRO Mınıstrler keńesiniń janynan avarııalar, apattar men dúleı zilzalalardyń zardaptaryn joıý jónindegi KSRO-nyń turaqty tótenshe komıssııasy quryldy.
1989 jyly ol Qazaq KSR Mınıstrler keńesiniń komıssııasy bolyp ózgertildi, al 1990 jylǵy 30 jeltoqsanda Qazaq KSR Mınıstrler kabıneti janynan tótenshe jaǵdaılar jónindegi memlekettik komıssııa quryldy.
1991 jylǵy 25 maýsymda Qazaq KSR Mınıstrler kabınetiniń «Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne is-qımyl jasaý jónindegi respýblıkalyq júıeni qurý týraly» qaýlysy qabyldandy.
Halyqty dúleı zilzalalar men tehnogendik apattardan qorǵaý júıesin qurýdaǵy osy betburys Qazaqstannyń táýelsizdik alǵan ýaqytymen tuspa-tus keldi.
1993 jyly «Tótenshe jaǵdaıdyń quqyqtyq rejımi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy qabyldandy, oǵan sáıkes Qazaqstan Prezıdenti dúleı zilzalalar, epıdemııalar, iri avarııalar men apattar jaǵdaıynda elde tótenshe jaǵdaı rejımin engizýi múmkin edi.
1995 jyly kásiporyndar men uıymdardy memleket ıeliginen alý nátıjesinde salalyq mınıstrlikter men vedomstvolar sharýashylyq júrgizýshi sýbektilerdi tikeleı basqarý qyzmetinen aıryldy.
Jańa jaǵdaılarda halyqty tabıǵı apattardan tıimdi qorǵaý úshin arnaıy memlekettik basqarý organy qajet ekeni belgili boldy.
Sondyqtan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 1995 jylǵy 19 qazandaǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń ortalyq atqarýshy organdarynyń qurylymyn jetildirý týraly» Jarlyǵyna sáıkes QR TJ jónindegi memlekettik komıssııasy apparatynyń jáne azamattyq qorǵanystyń respýblıkalyq shtabynyń bazasynda ortalyq atqarýshy organ – Qazaqstan Respýblıkasynyń Tótenshe jaǵdaılar jónindegi memlekettik komıteti quryldy.
1995 jyly Qaraǵandy oblystyq TJ basqarmasyn polkovnık Q.Q. Qusaıynov basqardy, odan keıin oblystyq TJB bastyǵy V.A. Reıtarov (1997-2000j.J.) jáne polkovnık M.K. Ysqaqov (2000-2005j. J.) boldy.
2005 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń № 53 qaýlysyna sáıkes Qaraǵandy oblystyq TJ basqarmasy tótenshe jaǵdaılar departamenti bolyp qaıta quryldy.
2008 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń № 712 qaýlysymen Qaraǵandy oblysynyń tótenshe jaǵdaılar departamenti Qaraǵandy oblysynyń órtke qarsy qyzmet departamenti men Qaraǵandy oblysynyń tótenshe jaǵdaılar salasyndaǵy memlekettik baqylaý jáne qadaǵalaý basqarmasyn qosý jolymen qaıta uıymdastyryldy.
Bir jyldan soń Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2009 jylǵy 10 naýryzdaǵy № 273 qaýlysymen «Sýda qutqarý qyzmeti» MM jáne «QR TJM Qaraǵandy qalasynyń Jedel qutqarý jasaǵy» MM Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń quramyna kiredi.
Qazaqstan Respýblıkasynda «Azamattyq qorǵaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń qabyldanýyna baılanysty 2014 jyldan bastap TJ aldyn alý jáne joıý jónindegi memlekettik júıe azamattyq qorǵaýdyń memlekettik júıesi bolyp qaıta quryldy.
2014 jyly TJM taratylýyna baılanysty tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń fýnktsııalary men ókilettikteri QR ІІM-ge berildi.
2020 jyly Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi qaıta quryldy.
Qazir TJD qurylymynda órt sóndirý jáne avarııalyq-qutqarý jumystary qyzmeti, jedel-qutqarý jasaǵy, Qaraǵandy, Temirtaý, Jezqazǵan, Balqash qalalarynyń Tótenshe jaǵdaılar basqarmalary jáne oblystyń qalalary men aýdandarynyń TJ boıynsha 14 bólimi óz qyzmetin júzege asyrady.
Osy ýaqyt aralyǵynda Qaraǵandy oblysynyń qutqarýshylary júzdegen, myńdaǵan shaqyrýǵa shyǵyp, júzdegen adamnyń ómirin saqtap qaldy.
Onyń ishinde biz kópshiliktiń oıynda qalǵan oqıǵalardy eske túsirýdi uıǵardyq.
«Aqjoltaı» sport saraıyndaǵy órt
2007 jyldyń 13 qarashasynda «Aqjoltaı» sport saraıynda elektr symdarynyń tuıyqtalýynan kıim-keshek bazarynyń bir bólmesi órtendi, órt ary qaraı búkil bazarǵa jaıyldy jáne muz alańynyń minbelerine jaıyldy.
Órt sóndirý bólimsheleri kelgen kezde birinshi qabattaǵy 400 sharshy metrden astam saýda alańdy jalyn sharpyǵan bolatyn. Órtke birden úshinshi dáreje berildi.
Ony sóndirýge tórt saǵattan astam ýaqyt ketti. Bir kún buryn bolǵan jylý trassasyndaǵy apattyń saldarynan qalaǵa sýyq sý berilmegeni jaǵdaıdy ýshyqtyra tústi.
Sondaı-aq, órtti tez sóndirýge ǵımaratta jasalǵan sońǵy kúrdeli jóndeý kezinde sport saraıynyń syrty plastık qaptamamen qaptalǵany jáne sıntetıkalyq jylytqyshtar molynan paıdalanylǵany kedergi jasady.
Sondyqtan órt shapshań taralyp, ekinshi qabattyń bólmelerin de sharpydy. Órt aýmaǵy 1300 sharshy metrge jetti.
Keshen men oǵan irgeles aýmaqtan 530 adam evakýatsııalandy. Órt sóndirýge jeke quramnan 213 adam jáne 66 birlik tehnıka jumyldyryldy.
Kókpekti bógetiniń jarylýy
2014 jylǵy 30 naýryzda saǵat 23:05-te Kókpekti aýylynan 3 shaqyrym jerde ornalasqan Kókpekti sý qoımasynda erigen sýdyń kúrt ulǵaıýy jáne ótkizý qabiletiniń az bolýy saldarynan oń jaǵynan dambanyń boıymen sý tasqyny bolǵany týraly aqparat kelip tústi.
Aǵyndy sý arnasy boıyndaǵy eldi mekenderden evakýatsııa júrgizildi.
Kókpekti sý qoımasyna erigen sýdyń kelýi jáne osyndaı mólsherdegi sýdy ótkizýge shlıýzderdiń eseptelmeýi nátıjesinde bóget irgesiniń oń jaǵynan eni 25-30 m sý quıyldy.
31 naýryz kúni saǵat 01:30-da Kókpekti bógetiniń bir bóligi jaryldy. Nátıjesinde bıiktigi 1,5 - 1,8 metrge jetken sý aǵyny attas aýyldyń úılerin basyp ketti.
Oqıǵa ornyna Qaraǵandy oblysy TJD, sondaı-aq 52859 áskerı bólimi men Apattar medıtsınasy ortalyǵy fılıalynyń kúshteri men quraldary jiberildi.
Júrgizilgen jumystardyń nátıjesinde 400-den astam adam qutqarylyp, evakýatsııalandy.
Ókinishke oraı, bári birdeı úılerinen kete almady. Elementterdiń soqqysynan bes adam qaıtys boldy. Kenetten kelgen sý jergilikti turǵyndarǵa zalal keltirdi.
Іshinara 19 úı, sharýashylyq qurylystary qırady. 39 aýlada úı janýarlarynyń ólimi tirkeldi. TJ joıý shtabyn QR TJ Mınıstri V.K. Bojko basqardy.
TJ saldaryn joıýǵa TJD bólimsheleriniń 700-ge jýyq adam, 120-dan astam tehnıka men motopompalar, Apattar medıtsınasy, QR TJM Azamattyq qorǵanys polki, ishki áskerlerdiń, QR Qorǵanys mınıstrliginiń, Densaýlyq saqtaý basqarmasynyń, baılanys qyzmetiniń, veterınarlyq otrıadtardyń, jergilikti atqarýshy organdardyń áskerı qyzmetshileri jumyldyryldy.
2015 jylǵy sý tasqyny
2015 jyly Balqash, Prıozersk jáne Sátbaev qalalarynyń aýmaqtaryn qospaǵanda, oblystyń barlyq óńirleriniń (Shet, Ulytaý, Jańaarqa, Qarqaraly, Buqar jyraý, Abaı, Nura, Osakarov, Aqtoǵaı) 50-den astam eldi mekenderin qamtyǵan 75 jaǵdaı tirkelgen kezde apatty sý tasqyny ótti.
2121 turǵyn úıdi sý basty. 409 úı apatty dep tanyldy, onyń ishinde 4 eldi mekende 170 turǵyn úı qırady. 1711 bas mal qyryldy. Avtojoldardyń 118 ýchaskesi tolyp ketti, 16844 metr jol qırady jáne shaıyldy.
13 kópir, 1 bóget (Jumabek) jáne 2 sý ustaıtyn bóget (Abaı aýdanynyń Jumabek, Qaraqoǵa aýyldary) qırady. 61 aýyldyq eldi mekendi energııamen jabdyqtaý buzylǵan.
Aıta ketý kerek, 2015 jylǵy kóktemgi sý tasqyny óńirde apatty dep baǵalanyp, halyqaralyq tizilimge engizilgen.
Shahandaǵy jylytý qazandyǵynyń jarylýy
2017 jylǵy 1 qańtarda saǵat 22:40-ta Shahtınsk qalasynyń Shahan kentinde, 3-shaǵyn aýdanda 5 qabatty turǵyn úıde jertólede ornatylǵan avtonomdy jylytý júıesi qazandyǵynyń jarylýy nátıjesinde 4-shi kireberistiń oń qanaty 1-shi qabattan 5-shi qabatqa deıin qulady.
Birinshi kezektegi apattyq-qutqarý jumystaryn júrgizý barysynda TJD kúshteri oqıǵa ornynan 10 adamdy, onyń ishinde 2 balany evakýatsııalady jáne 4 adamdy qutqardy.
Úıindi astynan 9 adamnyń máıiti shyǵaryldy, onyń 3-ýi balalar.
Tótenshe jaǵdaıdy joıýǵa TJD bólimsheleriniń, apattar medıtsınasy ortalyǵy fılıalynyń, Shahtınsk qalasy ІІB, Ulttyq Ulannyń №52859 áskerı bóliminiń, jedel medıtsınalyq járdem, «KÁAQQ» RMK, «Shahtınskteploenergo» JShS, «Vodokanal» JShS, «Gorkomhoz» JShS jáne jergilikti turǵyndardan 270-ke jýyq adam men 48 tehnıka jumyldyryldy.
Qarqaralydaǵy orman órti
2019 jyldyń 12 tamyzynda Qarqaraly aýdanynda Egindibulaq aýylynan ońtústikke qaraı 30 shaqyrym jerde Qarqaraly memlekettik ulttyq tabıǵı parkinde qurǵaq shóp órtenip, sońyra Baqty ormanshylyǵynyń aýmaǵyna aýysty.
Órttiń jalpy aýdany 3700 ga qurady, onyń ishinde orman alqabynyń aýdany - 1900 ga.
Jalynmen kúreske 370 adam men 60 tehnıka jumyldyryldy.
Órtti sóndirý jumystary jer ústi jáne áýe tásilderimen júrgizildi. Sýaǵar qurylǵylary bar 3 tikushaq iske qosyldy.
Asa qıyn jerlerge avıatsııamen 250 tonnadan astam sý sebildi.
16 tamyzda jumyldyrylǵan kúshter men quraldardyń jalpy kúshimen ottyń taralýy toqtatyldy. Baqty ormanshylyǵyndaǵy órt aýyzdyqtaldy.
Osy oqıǵalardyń kóbin joıýǵa TJD Órt sóndirý qyzmetiniń jedel kezekshisi Vadım Okorokov ta qatysty. 32 jyl ishinde ol 4000-nan astam shaqyrtýlarǵa shyqqan.
«Ár shaqyrtýǵa shyqqanda basymyzdy qaýipke tigemiz. Órtti sóndirgen kezde joǵary temperatýra, jarylys, qulaý qaýpi bolady. ıAǵnı, biz órtti sóndirýge barǵanda, bul bólmede ne bar ekenin bilmeımiz. Kóbinese gaz ballony bolýy múmkin, taǵy da basqa jarylǵysh zattar bolady. Kún saıyn jumystan úıge oralamyz ba, joq pa bilmeımiz. Gaz ballondary jarylǵan jaǵdaılar da boldy. Biraq biz báribir órtti sóndirip, jumysty jalǵastyramyz. Nemese biz úılerdi, óndiristik ǵımarattarda jalynmen kúresken kezde bıikten qulaý yqtımaldyǵy joǵary bolady. Jeke quram bıiktikte jumys isteıdi jáne ǵımarattyń bir bóligi qulap ketýi múmkin, ol bizdiń basymyzǵa túsýi múmkin. ıAǵnı, bizdiń ár kúnimiz qaýipke toly», - deıdi Vadım Okorokov.
Ár joly kezekti shaqyrtýǵa shyǵa otyryp, qutqarýshylar eki nársege – komandań árqashan senimen úılesimdi jumys isteıtinine, al ekinshisi – memleket seni jáne seniń otbasyńdy qorǵaıtynyna senimdi bolǵysy keledi.
Bul senim óz mamandyǵyna degen súıispenshilikpen bekitilýi kerek. Bul erekshe mahabbatty jas jaýyngerlerge tájirıbeli «ustaz» sińire alady.
Órtke qarsy qyzmet ardageri Robert Ǵalymjanov osyndaı pikirdi ustanady.
«Ár salada tájirıbeli maman mańyzdy. Eger kadrlardy daıarlaý, óndiriste oqytý kezinde ınstıtýt, kolledj nemese órt sóndirý bóliminde bolsyn pedagogıkalyq qyzmetke beıim tájirıbeli adamdar tartylsa, onda olar osy jastardyń júrekterinde kásipke degen qushtarlyqty oıata alady. Olar jas jaýyngerlerdi tek jetelep qana qoımaıdy, aldaǵy jumysyna berilgen maman etip tárbıeleıdi. Keıin dál osy shákirttteri basqa da bolashaq kásipqoılardy tárbıelep shyǵaratyny haq. Meniń muǵalimderim keńes zamanynda maǵan osyndaı tálim bergen. Al qazir men jas urpaqqa bizdiń mamandyǵymyzǵa degen súıispenshilikti jetkizýge tyrysamyn», - deıdi Robert Raısovıch.
Árıne, jalǵyz ǵana yntanyń kómegimen órt sóndirý jáne adamdardy qutqarý ońaı emes. Sondyqtan memleket jyl saıyn TJ qyzmetterin jabdyqtaýǵa kóp kóńil bóledi.
«Elimizdiń táýelsizdik jyldarynda azamattyq qorǵaý júıesi eleýli ózgeristerge ushyrady. Biraq bizdiń basty maqsatymyz azamattar men aýmaqty tótenshe jaǵdaılardan senimdi qorǵaý boldy jáne solaı bolyp qala beredi. Árıne, jumysta zamanaýı ádister qoldanylady, biz aldyńǵy qatarly tehnologııalardy saqtaýǵa tyrysamyz. Qutqarýshylar ár túrli jaǵdaılarda jumys isteıdi jáne sáıkesinshe jabdyqtalǵan: zamanaýı órt sóndirý tehnıkasy, jabdyqtar, júzý quraldary, avıatsııa, sý asty apparattary, alpınıstik jabdyqtar, kez kelgen baılanys arnalary, spýtnıktik navıgatorlar jáne t.b. Jyldan jylǵa tehnıkalyq jabdyqtaý jaqsarýda. 2019 jyldan bastap TJD bólimshelerin materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý boıynsha jol kartasy jumys isteıdi. Qaraǵandy oblysy TJD tehnıka parki sońǵy jyldary aıtarlyqtaı jańartyldy. Bul iste jergilikti atqarýshy organ úlken qoldaý kórsetedi. Sońǵy 5 jylda Qaraǵandy oblysynyń TJD 100-den astam apattyq-qutqarý, ınjenerlik jáne jedel-qyzmettik tehnıka aldy», - deıdi Qaraǵandy oblysy boıynsha TJD bastyǵy Murat Qatpanov.
Tehnıkalyq jabdyqtalýdan bólek kadrlyq rezerv te óte mańyzdy.
Tótenshe jaǵdaılar departamenti bastyǵynyń aıtýynsha, qutqarýshylar mamandyǵy óz mańyzyn joǵaltpaǵan.
«Bizdiń qyzmetimiz adamdardyń qurmetine ıe dep sanaımyn. Halyqtan qutqarylǵan ómiri men múlki úshin alǵys hattar únemi kelip turady. Sondaı-aq, áleýmettik jelilerde turǵyndardyń pikirlerin kóremin. Bıyl Qaraǵandyda órt sóndirý-qutqarý sporty boıynsha Álem Chempıonaty ótti. Prıozersk qalasynda alǵash ret qutqarýshy-súńgýirlerdiń respýblıkalyq jıyn-trenıngi ótti. QarTÝ-da, QarÝ-da tirshilik qaýipsizdigi boıynsha mamandyqtar bar, al Qaraǵandy joǵary polıtehnıkalyq kolledjinde 2003 jyldan bastap qutqarýshylar tehnıkalary shyǵarylady, olar negizinen bizdiń qatarymyzdy tolyqtyrady. Oqý oryndarynda osy mamandyqtardyń bolýy da bizdiń qyzmetimizdiń bedelin kórsetedi», - dep atap ótti Murat Qatpanov.
Vedomstvo basshysynyń bul sózin keltirilgen kórsetkishter de rastaıdy. Bir kezderi óz jumysyn 26 adammen bastaǵan Qaraǵandynyń qutqarý qyzmeti qazir júz ese kóp qyzmetkerden quralǵan.
Búgingi kúni halyqty jáne óńir aýmaǵyn qorǵaýdy TJD-niń 36 órt sóndirý jáne 7 qutqarý bólimsheleri, «Órt sóndirýshi» AQ 19 órt sóndirý bólimsheleri, 7 trassalyq medıtsınalyq-qutqarý pýnktteri jáne Apattar medıtsınasy ortalyǵynyń shuǵyl den qoıý brıgadalary, 52859 áskerı bólimi, qutqarý avıatsııasy qamtamasyz etedi.
Qazir TJD-da 2000-nan astam adam, 400-den astam túrli maqsattaǵy órt jáne qutqarý avtotehnıkasy jumys isteıdi.