Abyz - Ábish! (Ábish Kekilbaevtyń Senatta sóılegen sońǵy sózi: 10.12.2015 j. AÝDIO)

ASTANA. QazAqparat - Elin súıgen, Eli de ony súıgen bir ázız jan dúnıeden ótti. Ázız - Ábish! Ulty úshin Abyz - Ábish! Ulty úshin búgingi kúnniń eń aıaýlysynyń biri, táýelsiz urpaqtyń arysy, qalyń alashtyń taý tulǵasy edi. Qalyń qazaqty qaıyratyn qaza! Dese de, baqılyqqa attanǵan Ábish Kekilbaevtyń pánıliktegi salǵan soqpaǵy saırap jatyr. Ultymyzdyń ǵulama jazýshysy qazaqtyń tarıhyn túgendep, rýhanı dińgegin nyqtap qana ketken joq, jas táýelsiz memlekettiliktiń berik irgesin óz qolymen de qalaýǵa atsalysyp ketti. Átteń, Ábish aǵamyz sol ózi ýyǵyn kótergen jas memlekettiń, ózi kýá bolǵan araıly Táýelsizdiginiń 24-shi jyldyǵyn toılaıtyn merekege bes kún qalǵanda baqılyq boldy.

Osydan biraz jyl buryn «Egemen Qazaqstan» gazetinde professor Murat Muhamedovtyń (qazirgi senator Baqtııaruly) «Ult Boıtumaryna» arnaǵan maqalasy shyqqan edi. Sonda mereıtoıyna baılanysty Ábish Kekilbaev týraly ol bylaı dep jazdy: «Jasampaz jazýshynyń qalamyna ilesip, baıtaq eldiń eldigine boılaısyń. Qııalymen qatar ushyp, erlik pen eldiktiń mekenine jetesiń. Zııaly oıdyń zııatyn, zatyn tanyp, zamandastaryńmen qaýyshasyń. «Kúnshýaqta» jyr tolǵap, «Dala balladalarynyń» keıipkerlerimen syrlasasyń. «Eleń-alańda» uly jolǵa shyǵyp, «Úrker» aýa uıysqan eldiń ultanyna qulap, tizgin tartasyń. Tarıh sahnasyndaǵy «Abylaı hannyń» quzyrynda qalyń qazaqtyń qamyn jeısiń. «Zamanamen suhbattasyp», «Azattyqtyń aq tańyn» qarsy alasyń! Kitaptarynyń aty aıtyp turǵandaı, Kekilbaıulynyń kórkemdik kestesi ulttyq qundylyqtardyń altyn jibimen ádiptelgen. Áýlıe-ánbıeler áleminiń áldıimen oıanyp, Mańǵystaýdyń ulý tastaryna tabanyn batyryp, Ústirtke shyqqan, «Adaı» kúıimen qaırattanyp, Abaı jyrymen aıdyndanǵan ardaqty aǵamyz ıisi qazaqtyń, túrki jurtynyń maqtanyshy. Aıtar sózge alfavıt te kóp. Eger Ábish aǵanyń shyǵarmashylyǵy men qaıratkerligi jaıly jata-jastanyp áńgime tarqatar bolsaq, oraq orǵan aýyzǵa da, orap sóılegen tilge de orasan salmaq túser edi. Bul endi ádebı zertteýshiler men tarıhshylardyń enshisindegi mindet. Keler kúnniń sybaǵasy».

Shyndyǵynda, Ábish Kekilbaıuly keler kúnge taý-taý sybaǵasyn tastap ketti.

Aýzy dýaly, sózi ýáli qaıratker kúni keshe (baqıǵa attanardan bir kún buryn 10.12.2015 j.) Senatta bolyp óz áriptesterimen bir júzdesip, úzeńgiles inisi Muhtar Altynbaevtyń 70 jyldyq mereıtoı saltanatyna qatysqanyn kórgenbiz. Abyz aǵa tutqıyldan o dúnıege attanyp ketetinin eshkimge bildirtpegen kúıi minbege shyǵyp, quttyqtaýyn da joldaǵan edi. Sol saltanattaǵy Abyz aǵamyzdyń altyn úni bizdiń taspamyzda da saqtalyp qalypty. QazAqparattyń qalyń oqyrmanyna osy taspany jarııalaǵandy jón sanadyq.

Ábish KEKІLBAEV: «Qadirli baýyrlar! Biz soǵys tusyn kórgen urpaqpyz. Biz ushaqtan qatty qorqýshy ek. «Ushaq kele jatyr» degende baýyryna bolmysyn qushaqtap, Ázireıildiń ózi túsip kele jatqandaı qorqatynbyz. Sol úlken qorqynyshtan álige deıin, birazǵa deıin aryla almaı júrip, qazir bárimiz ony umyttyq. Osy úlken jolda, úlken tarıhtyń árbir belesteri meniń kóz aldymda jatqan sııaqty.

1954 jyly Krasnovodskige bardym. Qalanyń syrtynda sarykemik taýlar bar eken. Sol taýlardan zymyrandar ushyp shyǵyp, birazdan keıin baryp Kaspıı jyrtylyp bara jatqandaı jer kúńirenedi eken. Bul qazirgi myna Muhtarlar otyryp júrgen reaktıvterdiń alǵash shyqqan kezi bolýy kerek. Sol kezde qalada shubyryp bara jatqan armıandar, túrkimender, qazaqtar toqtaı qalyp kókke qaraıtyn. Odan keıin men 60-jyldary sol Túrkimenııaǵa taǵy bardym. Sonda, Baıram Álıdiń tusynda «Moskva» deıtin sovhoz bar eken. Sol sovhozǵa kele jatsaq, aldymyzda bir seńseń bórki selkildep mototsıklge minip túrkimen kele jatyr. Bir ýaqytta kók tóbeden jańaǵydaı qyrǵı qustar qusap kúmis qanat samolettar shyǵa keldi. Súıtsem, álgi túrikmen mashınasynan toqtaı qalyp, birazǵa deıin qarap turdy da, basyn shaıqap-shaıqap jiberip, quıǵytyp ala jóneldi.

Al odan beride, tipti beride Mary qalasynda qazaq prokýrorynyń úıine otyrǵanda taǵy da sondaı kúr-kúr shyqty. Sonda qoradaǵy balalardyń bári «Aǵalar ketip barady, bizdiń aǵalar ketip barady! Ýra! Ýra!» dep aspanǵa qarap aıqaı saldy. Súıtsem bir kezdegi halyqqa qorqynysh bolǵan mamandyq úlken maqtanyshqa aınalǵan eken. Jáne sol kúni jańaǵy úı ıesi keńkildep turyp kúldi: «Bizdiń myna balalar, osynda TúrikVO-nyń úlken áskerı quramasy bar, dıvızııasy bar, sol dıvızııanyń komandıri órimdeı jap-jas qazaq jigiti edi. Sony biledi eken. Mynalardyń aıqaılap turǵany, sol ketip bara jatyr dep qýanyp aıqaılap júr» dedi. Sol kezde búkil Túrkimenııany shýlatqan, búkil Orta Azııa áskerlerinde maqtanyshqa aınalǵan qazaqtyń dańqty ofıtserleri bolatyn: Saǵadat Nurmaǵanbetov basqarǵan, soǵan Muhtar ilesken.

Solar kóp uzamaı ózimizdiń ortamyzǵa keldi. Saǵadat qazaq áskeriniń atasyna aınaldy, Muhtar qazaq aspanynyń qojasyna aınaldy. Súıtip, birin-biri tolyqtyryp ósip kele jatqan eki jigitimiz keıin Qarýly Kúshterimizdiń úlken panasyna aınaldy. Saǵadat ketti, ornynda Muhtar qaldy. Muhtar bir emes eki ret úlken mınıstrlikte qyzmet istedi, bastyq boldy. Onyń artynan óziniń tól mamandyǵy - áskerı ushqyshtyǵyn áli tastaǵan joq. Ekeýi de Armııa generaly atandy. Súıtip, qazaq áskeriniń qatarǵa qosylýy, qalypqa túsýi, qazir endi jer betindegi táýelsiz memleketteriniń ishinde áleýetti úlken elderdiń birine aınalýy - osy Saǵadat pen Muhtardyń atyna tyǵyz baılanysty dep esepteımin.

Bul rette kóziń tiri bolǵanymen, óziń jas bolǵanyńmen, Seniń eńbegińdi halyq ta óltirmeıdi, tarıh ta óltirmeıdi. Táýelsiz Qazaqstannyń eń úlken maqtanyshynyń biri bolady dep sanaımyn. Bir kezdegi samoletten qatty qorqatyn halqyń qazir senimen birge tý-ý kókke ushyp júr. Sen Jerdi sonaý Aspanǵa deıin bıiktettiń, Aspandy Jerge deıin alasarttyń. Ekeýiniń arasyndaǵy úlken aıyrmashylyqty joıdyń. Bul halyqtyń kókeıindegi tehnıkaǵa degen, samoletke degen úlken tanys stıhııalardyń barlyǵyna degen qýanyshtardy ornyqtyrdy.

Jasyń jas! «70 degen jigittiń jasy» deıdi, sol ótirik bolmady ǵoı, ras eken, kózimiz kórip kele jatyr! Tepse temir úzetindeı tegeýrindi qalpyńda tursyń. Halyqtyń kóz aldyndasyń. Parlament degen de maıdan. Osy maıdanda naǵyz ofıtserdiń sózin sóılep, naǵyz patrıottyń sózin sóılep, halyqtyń qamyn jep, Otanymyzdyń qudyretin, namysyn oılap, ómir súre ber, júre ber! Osyǵan tilektespiz!»...